E-testil spikerdajaid reetis matemaatikaülesande kahtlane lahenduskäik

Tartu Tamme gümnaasiumi direktori Ain Tõnissoni sõnul tuleb õpilase kooli vastu võtmiseks lähtuda kolmest osast: testi tulemus, tunnistus ja vestlus.

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tänavu toimusid eriolukorra tõttu Tartus viie gümnaasiumi ühiskatsed elektrooniliselt ning iga osaleja lahendas testi iseseisvalt oma kodus. Nüüd on kummaline lahenduskäik ja sarnased mustrid ühe matemaatikaülesande lahendamisel viinud ühiskatseid korraldanud õpetajad veendumuseni, et ligikaudu 160 osalejat võisid kasutada kõrvalise mobiilirakenduse abi. Süüdistada kedagi aga ei saa, mistõttu mängivad veel olulisemat rolli õpilase tunnistuse, vestluse ja testi tulemuse kooskõla. 

Ühiskatsete läbiviimist vedas Tartus eest Jaan Poska gümnaasium. Selle kooli matemaatikaõpetajad tabasidki ära, et e-katsel võidi spikerdada. Jaan Poska gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi sõnul olid elektroonilise testi puhul algusest peale riskid teada.

Valikut polnud

«Eriolukorra alguses oli kohe selge, et me ei saa katseid ära jätta ning lihtsalt tunnistuste alusel valikuid teha. Ka edasi lükkamine polnud mõeldav ning nii jäi lahendusena lauale elektrooniline test, kuigi ebaausate võtete riskid oli tõepoolest juba siis teada,» rääkis direktor Helmer Jõgi.

Nimelt on nii õpilaste kui õpetajate hulgas tuntud mobiilirakendus «Photomath», mida kasutatakse enesekontrolli eesmärgil. See pakub võrrandeid ja valemeid ning aitab matemaatikaülesandeid lahendada. 

Kahtlus, et testi lahendamisel on kasutatud sama mobiilirakenduse abi, selgus siis, kui Jaan Poska gümnaasiumi õpetajad hakkasid teste parandama. Kokku oli testis 12 ülesannet, millest üks kolmandik tuli lahendada käsitsi. Üks ülesanne puudutas ruutvõrrandi lahendamist ning ligi kümnendiku õpilaste puhul avastasid matemaatikaõpetajad ühesuguse tundmatu lahenduskäigu. Sellist lahenduskäiku Helmer Jõgi sõnul Eesti koolides ei õpetata ning vastustes hakkas muster korduma. 

Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson kinnitas, et info spikerdamise võimaluse kohta jõudis kõigi osalenud koolideni. «Me saime teada kahtlusest ja konkreetselt neist töödest, millel see märge juures oli. Aga ausalt öeldes ei oska ma hinnata, kui suure eelise nad spikerdamisega said,» rääkis Ain Tõnisson. Tema sõnul ei mängi rolli ainult test, vaid ka tunnistus ja vestlus. «Me vaatame seda kui üht komplekti. Mõnikord tekitab see küsimusi, kui tunnistus pole hea, aga test on väga hea. Samas võis ju õpilane olla nutikas või ette valmistunud,» rääkis Tõnisson.

Süüdlast ei ole

Kuigi õpetajad spikerdamisest aru said, ei süüdistatud ühtegi osalejat. «Isegi, kui meil on alus olemas, siis pole kooli ülesanne hakata näpuga kellegi peale näitama, et ta kirjutas maha. Olukord tuli teisiti lahendada,» rääkis direktor Jõgi. Kõik õpilased pidid tulema vestlusele koos tunnistusega, et saaks testi tulemusi hinnetega võrrelda.  

«Kui testi tulemus oli briljantne, aga tunnistusel haigutas kolmepuru, siis oli põhjust kahtlusteks. Mõne vestluse käigus tuli õpilastel ka matemaatikaülesandeid lahendada, aga konkreetselt ühtegi inimest me otse ise ei süüdistanud,» rääkis Jõgi. Tema sõnul mängib õpilase gümnaasiumisse pääsemisel rolli mõtteviis ja seoste loomise oskus, mitte valemite tundmine.

Tamme gümnaasiumi direktori hinnangul tuleb sarnasteks olukordadeks edaspidi valmis olla. «Puhtalt kahtluse tõttu ei saa kedagi hukka mõista, ka siin kehtib süütuse presumptsioon. Aga eks me oskame koolidega tulevikus selliste riskidega järjest paremini toime tulla,» lisas Tõnisson. 

Vestlus loeb

Hea võimalus õpilasest tervikpildi saamiseks on vestlus. «Ega me hingeteadlased pole, aga vestlusel tuleb välja õpilase motivatsioon ja tahtejõud teadmisi omandada,» ütles Jaan Poska gümnaasiumi direktor. Tema sõnul ei ole spikerdamisest kasu, kui noor inimene hiljem koolis õppimisega hakkama ei saa. «Kui kooli peaks sisse saama keegi, kes spikerdas, siis tal on edasine õppimine raskendatud, sest vaja läheb tugevat põhja,» nentis Jõgi. 

Tamme gümnaasium plaanib tänavu vastu võtta ligi 170 õpilast ning praegu käivad vestlused nendega, kes on kooli oma esimeseks eelistuseks valinud. Seejärel algavad kohtumised järgmistega ning kokku peetakse igal kevadel Tamme gümnaasiumis ligi viissada vestlust. Kooli direktori Tõnissoni sõnul näitavad need ära õpilase suhtlusoskuse ja annavad vastuseid küsimustele. «Näiteks meie uurime nendelt noortelt, kes tulevad Tartust kaugemalt, kus nad plaanivad elama hakata ja milline on nende õpikeskkond,» lisas Tõnisson.

Elektroonilises testis on lisaks riskidele ka positiivseid asju, mida direktorite hinnangul tuleviku tarbeks kaaluda. «Õpetajate sõnul oli neil ülesannete koostamine huvitavam ja kui ma ise neid lahendasin, märkasin samuti erinevust. Lisaks hoidis see testide parandamisel tohutult aega kokku,» rääkis Jõgi. Uusi tehnoloogiaid tasub Jaan Poska gümnaasiumi direktori sõnul kasutada ning lahtiste materjalidega ülesannete lahendamine on järjest tavapärasem. «Ega õpilased otsivadki materjale ja kasutavad dr Google'i abi. Aga see aitab tugevat ja võimekat õpilast, nõrgemale pole nendest nippidest suurt kasu,» lisas Jõgi. 

Tamme gümnaasiumi direktor kiitis samuti elektroonilist testi, kuid peab vajalikuks keskkonna muutmist. «Testi läbiviimine sujus väga hästi, elektroonilise testi puhul on võimalik infot kiiresti töödelda ja tulemused välja selgitada. Võib-olla tasuks test läbi viia ruumides, mida saab kontrollida, näiteks koolis,» ütles ta. 

Lävend ligi 1400 õpilasele, kes Tartus testi tegid, on kõrge. Näiteks Jaan Poska gümnaasiumiga liitumiseks avaldas soovi ligi 1200 noort, kellest üks kolmandik kutsuti vestlustele ning vastu võetakse 180 õpilast. 

Tagasi üles