Video ⟩ President Kersti Kaljulaid tragis koos keskkonnainspektoritega Peipsil

President Kersti Kaljulaid otsustas 5. juunil ehk maailma keskkonnapäeval liituda Peipsile sõitvate tragijatega, kes sel nädalal alustasid oma iga-aastaste koristustalgutega, et otsida järvest üles vanu triivima jäänud nakkevõrke, mis tapavad kalu ja on ohtlikud veeliiklusele.

See, et maa ja veekogud oleksid puhtad, on tegelikult iga inimese mure, mitte ainult keskkonnainspektorite ülesanne ja vastutus. Mida saab üks president selle heaks teha?

Kersti Kaljulaid vastas, et ta väga loodab, et see, et keskkonnaameti inimesed ja ka kohalikud kalurid seda tööd peavad tegema, jääb nüüd ehk natuke rohkem silma. «Ega kõik võrgud ole järve kaugeltki mitte kogemata jäänud, niiöelda sel viisil, et oi, jää viis ära. Mõnigi võrk on sinna ka jäetud. Ja sellest peab rääkima!»

President Kersti Kaljulaid enne järvele minekut intervjuusid jagades, tagaplaanil keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu samuti küsimuste tules.

FOTO: Kristjan Teedema

President lisas, et mitte ainult tragimisest ei pea rääkima ning kirjeldas, kuidas tal endal oli hiljuti võimalus vaadata ühes Tallinna-lähedases veekogus, Männiku karjääris veepõhja.

«Ei ole vaja oodata, kuni keegi tuleb ja planeeti päästab. Mõne asja võib ise ära teha,» lausus president.

«Konid, korgid – kole on. Ujudes on hästi näha, kevadiselt karge vesi on nii läbipaistev,» rõhutas ta. «Maismaaprügi paneme nagu palju rohkem tähele, aga veeprügi on samamoodi ohtlik nii inimestele kui loomadele. Kõik see, mida oleme endaga veekogude äärde tassinud, tuleb sealt tegelikult ka kaasa võtta. Ükski pudel ega pakend ei ole tühjana raskem ega võta kotis rohkem ruumi, kui see võttis täistaarana. Minu meelest on mõistlik käitumine selline, et see, mis saab oma kotiga viidud, see peab ka oma kotiga sealt ära toodud saama, isegi mitte seda prügikasti sealt ilmtingimata otsides!»

Mõni asi tuleb ise ära teha

President Kersti Kaljulaid leidis, et igamehe loodushoid, alates tragimisest ja lõpetades sellega, et ära viska oma koni sinna rabajärve serva – see kõik on inimeste enda kätes. «Ei ole vaja oodata, kuni keegi tuleb ja planeeti päästab. Mõne asja võib ise ära teha,» lausus ta intervjuu lõpuks enne, kui asus koos keskkonnainspektoritega patrulllaeva ja järve koristustalgutele sõitma.

Täna olid võrke tragimas keskkonnainspektsiooni meeskonnad kokku kaheksa alusega. Kahel suuremal laeval paiknesid võrgumasinad, mis leitud võrke vintsiga üle parda vinnasid, misjärel tuli need mustadesse prügikottidesse juhtida.

Mõlemat laeva teenindas kolm väiksemat alust, mille meeskond mööda kindlaksmääratud liine pidi järve põhja- ja keskkosa läbi kammis, spetsiaalse ankruga neid võrke põhjast üles sikutades. Iga leiu juurde tuli seejärel kinnitada ujuk ehk tühi valge kanister – see on veepinnal kergesti nähtav. Samuti saadeti leiust teade suuremale laevale koos leiu koordinaatidega. Nii oli töötegemises pikk järg kogu aeg ees, mis otsa ei tahtnud lõppeda.

Tuhanded meetrid täis haisvat prügi

Täna ennelõunal jõuti merepõhjast üles sikutada 20 võrku. Arvestades, et võrgu pikkus on 70 meetrit, sai prügikottidesse kokku 1400 meetrit võrku, mis täis sodi, merekarpe ja ammu surnud haisvat kala.

Need tuhanded meetrid risuvõrke pakitakse kokku sadadesse kilekottidesse ja saadetakse prügimäele.

FOTO: Kristjan Teedema

President oli järvel koos keskonnainspektoritega kell 12.30–16 ning pärastlõunased tragimise numbrid saavad selgeks homme.

Igal aastal jääb järve triivima hulk püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjus püüdjate hoolimatus. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ebaseaduslikke, ilma loata püügiks pandud nakkevõrke.

Koos presidendiga lõid tragimisele käed külge veel keskkonnaminister Rene Kokk ja keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu.

Järgmisel nädalal annavad oma panuse risuvõrkude järvest välja vedamisse kutselised ja harrastuskalurid.

Keskkonnainspektsioon korraldab Peipsi järve risuvõrkudest puhastamist alates 2006. aastast.

Tagasi üles