/nginx/o/2020/06/03/13133628t1h7065.jpg)
Tartu linnavalitsus saatis volikogule kinnitamiseks Tartu linna majandusaasta aruande, kust selgus, et eelmine aasta oli ülikoolilinnale edukas nii majandustulemuste, uute investeeringute, linnaruumi arengu kui ka strateegiliste sihtide seadmise poolest.
Linnapea Urmas Klaasi sõnul oli 2019. aasta Tartule väga edukas. Investeeringutest rääkides tõstis ta esile linna eelarvestrateegias seatud prioriteeti – koolimajade korrastamist. «Mul on väga hea meel, et juba teist aastat järjest saime avada täielikult renoveeritud koolimaja. Kui 2018. aastal avas uksed ülimoodsa õpikeskkonnaga Raatuse kool, siis 2019. aasta varasügisel avasime sama kaasaegse Variku kooli ja uue spordihoone. Suve lõpus alustasime Annelinna Gümnaasiumi põhjaliku remondiga, mis saab valmis selle aasta kooliaasta alguseks,» täpsustas linnapea.
Aruandes anti ülevaade Tartu linna konsolideerimisgrupi majandusaasta tegevustest. Tartu linna konsolideerimisgruppi kuulus 12 ametiasutust ja nende 71 hallatavat asutust ning 4 linna valitseva mõju all olevat äriühingut ja 7 sihtasutust. Linn koos oma tütarettevõtete ja sihtasutustega oli 2019. aastal tööandjaks 4126 töötajale. Aasta lõpu seisuga oli linna konsolideerimisgrupi bilansi maht 369 miljonit eurot, suurenedes aastaga 9 miljoni eurot võrra.
Eelmisel aastal tehti palju olulisi investeeringuid tee-ehituses ja viidi ellu turvalise koolitee programmi. Suuremahuline teeremont toimus Variku kooli juures, kus said korda Aianduse, Piima ja Kopli tänav ning ehitati ka kergliiklusteed. Teine objekt, mis samuti tagab turvalisema koolitee, oli Tamme puiesteel, kus lisaks sõiduteele said korda ka kõnniteed ja rajati kergliiklusteed. Tehti algust ka Ülikooli ja Vanemuise tänava renoveerimisega, mis saavad valmis 2020. aastal.
Linnapea sõnul tehti olulisi samme ka sotsiaalvaldkonnas. «Ühe olulisema ettevõtmisena tõstan esile Ujula, Jaamamõisa ja Kure tänaval viie Maarja peremaja avamist. Need majad annavad 50 intellektipuudega inimesele võimaluse elada iseseisvat elu.»
«Eelmine aasta oli väga edukas ka lisandunud spordi- ja mänguväljakute poolest, sest avasime koguni kolm liikumisala meie koolide juures. Kõik need on kaasava eelarve ideedena tartlaste välja pakutud ja neilt ka rahvahääletusel toetuse saanud,» sõnas linnapea. Uued väljakud avati Mart Reiniku kooli kahe maja vahelisel alal, Hansa kooli ja Descartes´i kooli vahelisel alal ning Kesklinna kooli õuealal. Kõik väljakud on avalikus kasutuses ümbruskonna elanikele.
Olulised ja pikaajalise mõjuga investeeringud tegi Tartu linn 2019. aastal ühistranspordi valdkonnas. «Astusime siin korraga kolm väga suurt sammu, mille eesmärk on pakkuda linlastele paremat elukeskkonda: töötasime välja uue liinivõrgu, tõime liinidele keskkonnasäästlikud gaasibussid ning alustasime rattaringlusega. Rattaringluse populaarsus üllatas kõiki ja hästi läks ka bussireformiga - 2019. aasta teises pooles kasvas registreeritud sõitude arv linnaliinibussides 9,7 protsenti.»
Urmas Klaasi hinnangul oli 2019. aasta erakordselt tähtis ka kultuurivallas. «Mitme aasta pingeline töö sai väärika tasu, kui rahvusvaheline ekspertkomisjon nimetas 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks Tartu. Meie programm „Ellujäämise kunstid” otsib lahendusi Euroopa suurtele väljakutsetele ja on praegu veelgi aktuaalsem kui taotluse koostamise ajal,» sõnas linnapea.
Linnapea leiab, et Tartu suutis eelmisel aastal linna raha kasutada otstarbekalt ja astus mitmeid olulisi samme, et Tartu elukeskkonda veelgi elamisväärsemaks muuta. Samas tunnistab linnapea, et sama positiivset majandusseisu sel aastal loota ei saa. «Koroonakriisi pikemaajalisi tagajärgi on praegu veel keeruline ette näha, kuid selge on see, et see mõjutab oluliselt ka Tartu majanduselu. Kokkuvõtteid saame teha tuleval aastal 2020. aasta majandusaastale tagasi vaadates,» lisas linnapea.
Linna majandusaasta aruannet auditeerinud KPMG Baltics OÜ kinnitas, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ning kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit.
/nginx/o/2019/09/05/12530835t1h28c6.jpg)