Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Emajõelinna kärajatest võttis osa mitusada tartlast

Copy
1. juunil toimusid Tartu linnavolikogu esimehe Lemmit Kaplinski ellu kutsutud kärajad, kus koos tartlastega arutati jõeäärsete alade üle uues üldplaneeringus. Pildil kaarsild.
1. juunil toimusid Tartu linnavolikogu esimehe Lemmit Kaplinski ellu kutsutud kärajad, kus koos tartlastega arutati jõeäärsete alade üle uues üldplaneeringus. Pildil kaarsild. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Esmaspäeval toimusid Tartu linnavolikogu esimehe Lemmit Kaplinski ellu kutsutud kärajad, kus arutati jõeäärsete alade üle uues üldplaneeringus. Sündmus leidis aset Facebooki otseülekandena, millest võttis osa üle 600 tartlase. 

Volikogu esimees Lemmit Kaplinski tõi välja, et tegemist on esimeste sellelaadsete kaasamiskärajatega Eestis, kus linna kõige olulisema dokumendi, üldplaneeringu, arutelu sotsiaalmeedias korraga niivõrd paljude linlasteni jõuab. «Mul on väga hea meel, et nii paljud tartlased tulid kaasa mõtlema Tartu jaoks väga olulistes küsimustes. Volikogu jaoks on oluline linlaste kaasamine ja esimeste kärajate põhjal võib väita, et ettevõtmine õnnestus ja on oodata sarja jätkumist,» lisas Kaplinski.

Ettekannetega esinesid kärajate veebiülekandel üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ja linnaarhitekt Tõnis Arjus, kes andsid ülevaate Emajõe äärde planeeritavatest objektidest ning juba ellu viidud ideedest.

Tartu abilinnapea Reno Laidre märkis, et Jõelinna kärajad on teinud algust oluliste dialoogide sarjaga, mis Tartus lähikuudel ees seisab. «Koostamisel on uus üldplaneering Tartu linna 2017. aastal muutunud piirides ning ees seisab esimene avalikustamine. Mida rohkem me olulistel teemadel räägime, seda paremini on linnakodanikud linnas toimuvast informeeritud. Suurem teadlikkus võimaldab saada paremat tagasisidet ning kokkuvõttes saab ka uus üldplaneering parem. Jõelinna kärajad kutsusid esile arutelusid muuhulgas nii suvekohvikute, saunade kui sildade teemadel. Esimese tagasiside põhjal võibki öelda, et soov Emajõge veelgi aktiivsemalt tartlaste teenistusse panna on selgelt Tartus olemas,» rõhutas Laidre.

Tagasi üles