Vahur Kollom: kas tõesti kaldu?

Vahur Kollom

FOTO: Mats Õun

Mõnevõrra üllatav oli lugeda Valdo Randpere arvamust, et ajakirjandus on kaldu Keskerakonna poole. Minu teada ei antud praegusele valitsusele isegi sadat päeva aega atra seada. Valitsust rünnati igal hetkel ja igalt poolt. Kohati tekkis tunne, et maailmalõpp ongi saabunud. Ega ikka ei saabunud küll. Vastupidi, juleti midagi otsustada ja tehti ära pensionireform.

Kas eriolukorra ajal oleks meedia pidanud tegelema valitsuse ründamisega? Kindlasti mitte, sest sel ajal oli kõige olulisem säilitada rahu ning inimesi kiiresti ja adekvaatselt informeerida, et tagada nende elu ja tervis. Valitsus oli eriolukorra ajal sundolukorras ja sai minu arvates hästi hakkama. Käitus rahulikult ja ei kiirustanud uisapäisa.

Kellelegi ei meeldi, kui nende vabadusi piiratakse ja pahameeletorm on kärme tulema. Mis aga eriolukorra ajal selgus? Kriisi ajal andis valusalt tunda eelmiste valitsuste tegemata töö. Kas kritiseerida valitsust selle eest, et nad ei avanud helikopteri ust ega hakanud sealt kõigile raha loopima? Riigi toetused peavad olema ikka väga sihtotstarbelised ja antav laen madala intressiga.

Eriolukord on läbi saanud ja tavapärane elu peaaegu taastunud. Viirus tekitas väga palju kahju. Tänase päeva peamised küsimused ei ole kindlasti meedia ega erakondade rahastamise järelevalve komisjoni sõltumatuse kahtluse alla seadmine ja maasikaturul toimuv. Pigem siiski see, kuidas ära hoida viiruse teine laine ja parandada riigi suutlikkust tulevikus selliseid viiruspuhanguid ohjeldada.

Ning mõistagi, kuidas vähendada tööjõupuudust ning samas luua uusi töökohti. Paradoksaalselt on tööjõupuuduse tunnistamise kõrval paljud inimesed jäänud sissetulekuta või on nende sissetulekud märgatavalt vähenenud.

Kas eriolukorra ajal oleks meedia pidanud tegelema valitsuse ründamisega?

Lihtsalt ei olegi palgamaksjal seda raha, et tõsta paljud inimesed orjatööstaatusest kõrgemale. Kas uute tasuvamate töökohtade loomiseks langetatakse tööjõumakse? Millised on need majanduse käivitamise hoovad, kui võrrelda teiste riikidega? Ei tohi unustada, et Eesti majandus konkureerib maailmaturul teiste riikidega. Ka Euroopa Liidu suunal peab olema käredam, et taotleda vajaduse korral erisusi toetuste maksmiseks.

Kindlasti peab kätt hoidma pulsil Euroopa Liidu laenuplaanidel. Milline saab olema valitsuse regionaalpoliitika, et elu oleks võimalik ka tõmbekeskustest kaugemal? Kas keskkonnahoidlikkus saab olema üks olulisi põhimõtteid, millele tuginedes otsuseid langetatakse?

Lõpetuseks, kui üks suur erakond kurdab meedia sõltumatuse üle, siis mida peavad tegema väikesed erakonnad, kui nende sõnumeid aeg-ajalt üleüldse ei kajastata? Nad toimetavad rahulikult edasi, kui vaja, ühinevad.* Kas tõesti peaks kogu meedia hakkama ühe suurerakonna hääletoruks eesmärgiga kukutada valitsus?

* Eesti Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond allkirjastasid läinud nädalal ühiste kavatsuste memorandumi, kus tehakse liikmetele ettepanek kahe erakonna baasil luua uus erakond.

Tagasi üles
Back