Jüri Pihel: esimene aasta digipööret

Jüri Pihel Foto: Marina Puškar

Esimese digipöördeaastaga kümnekordistus õhu kaudu digitelevisiooni vaatavate perede hulk, lisandus neli uut kodumaist telekanalit ning kogu Eesti territoorium kaeti tavaantenniga nähtava digileviga. Tänaseks on loodud kõik eeldused kogu Eesti täielikuks üleminekuks digi-TV-le.

Kindlasti on olulised digitelevisiooni pakutav palju parem pildi- ja helikvaliteet, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud lisavõimalused, kuid need ei ole digitelevisioonile ülemineku peapõhjuseks.

Peamine hüve on see, et uus tehnoloogia on loonud võimaluse uute kodumaiste telekanalite sünniks. Vana analoogvõrk on tehniliselt ammendunud ning uute kanalite üleriigiline edastamine polnud enam võimalik, mis pani piiri ka uute Eesti telekanalite loomisele. Esimene digipöörde aasta tõi aga Eesti telemaastikule neli uut kodumaist telekanalit, mis kahekordistas Eesti telekanalite arvu.

Kõigi kodumaiste telekanalite jõudmine tasuta digi­levisse oli murdepunkt, millest algas kiire digi-TV vaatajate hulga kasv. Massiline digibokside ostmine algas aga mullu augustis, kui täismahus olümpiakanalina tuli eetrisse ETV2.

Teiseks oluliseks verstapostiks üleminekul digitele­visioonile oli kogu Eesti territooriumi katmine novembrikuuks tasuta digileviga. Selleks rajati ühtekokku 17 uut digi-TV saatjat.

Kuid telekanalite edastamise eest vastutava Levira töö sellega ei lõppenud – nüüd jääb nende ülesandeks signaali kvaliteedi jätkuv parandamine ning võimalike leviaukude kõrvaldamine. Seepärast oleme väga tänulikud, kui digi-TV vaatajad Levirale leviprobleemidest kohe teada annavad.

Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitelevisiooni nägemiseks osta või rentida digi­boks, mis ühendatakse antennikaabli ja teleri vahele. Telerit digi-TV vaatamiseks välja vahetada ei ole vaja, kuid kui see juba niikuinii plaanis, oleks mõtet osta digi­boksi sisaldav teler.

Elektroonikapoodidesse ja teenusepakkujate esindustesse on sel aastal tekkinud arvestatav valik erinevas hinnaklassis digibokse ja -telereid. Et kaubandusvõrgus orienteerumine televaatajale lihtsam oleks, on Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed varustatud Digilevi märkidega. Kui müüdaval digiboksil või teleril seda märki pole, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.

Lisaks eestikeelsetele tasuta teleprogrammidele saab sama antenni ja seadmega tasu eest vastu võtta veel terve hulga häid rahvusvahelisi satelliidikanaleid, mida seni sai vaadata ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-TV vahendusel.

Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka tasulisi rahvusvahelisi ja kodumaiseid kanaleid (Neljas, MTV Eesti ja Seitse).

Kuigi digiboksidel on kaasas eestikeelsed juhendid ja paljudes neist on ka eestikeelne tarkvara, on lisaabi vahetevahel ikkagi vajalik. Mõnikord on probleemide põhjuseks digi-TV vastuvõtuks sobimatu antenn, ajahambast räsitud antennikaabel või antenni vale suund. Et pakkuda infot digilevi vastuvõtu kohta, on avatud digilevi abitelefon 17 101 ja nõuandev veebileht www.digilevi.ee ning elektroonikapoodides jagatakse tasuta digilevi juhendeid.

Kas hakata digitelevisiooni vaatama juba täna või oodata 2010. aasta jaanipäevani, kui analooglevi hakatakse välja lülitatama? Enam pole ühtegi põhjust, miks digilevile üleminekuga veel viivitada.

Kõikjal üle Eesti saab tasuta digitaalselt vaadata seitset kodumaist telekanalit, müügil on hea valik digibokse ja digitelereid, seadmete müügivõrk on laienenud ka väiksematesse kohtadesse ning sama tavalise katuseantenniga saab soovi korral vaadata veel üle 20 tasulise telekanali.