Roidekõhrest sünnib kõrvalest

Kõrvalesta taastamine. Foto: TPM

Virumaal elab 14-aastane tüdruk, kel on arenguhäire tõttu moodustumata jäänud väliskõrv. Ka elab Eestis 15-aastane poiss, kes on kaotanud kõrvalesta autoavariis ja pole seni rahuldavat abi saanud.

Need noored on Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku patsiendid, keda kliiniku juhataja Priit Kasenõmm ootab esimeses järjekorras maikuu lõpus kõrvalesta taastamise operatsioonile.

30. ja 31. maiks sõidab Saksamaalt Eestisse ka üks selle ala tippspetsialiste Euroopas – Ralph Magritz, kelle käe all käis Priit Kasenõmm väliskõrva re­konstruktiivkirurgia meetodeid õppimas ja kes viibib eelseisvatel lõikustel isiklikult kohal.

Seni on Eestis niisuguseid operatsioone teinud vaid välisriikidest pärit arstid või on patsiendid saadetud abi saama välismaale. Priit Kasenõmmest võib saada kõikide märkide järgi esimene eestlasest kirurg, kes hakkab kõrvalesta taastama siinsamas Tartus.

Paarkümmend ootajat

Kasenõmm ütleb, et Eestis on inimesi, kes on sündinud väliskõrvata või kaotanud kõrva trauma tõttu ja kelle puhul niisugune operatsioon kõne alla tuleb, üle paarikümne. See arv kasvab iga aastaga.
Kaasasündinud näo- või koljuluude anomaaliaga lapsi sünnib keskmiselt üks iga 10 000 sünni kohta – Eestis seega üks või kaks aastas. Enamasti on väärareng ühepoolne.

Lastel on normaalselt funktsioneeriv sisekõrv, vaid ühelt poolelt puudub kõrvalest ning võib puududa väliskuulmekäik. Kuna helilained peavad tungima läbi luu ja naha, kuulevad need lapsed oma väljaarenemata poolega väga halvasti.

«Ida-Tallinna keskhaiglas opereeritakse niisugustele patsientidele luukuulmisimp­lan­taate,» selgitab Kasenõmm. «Väliskõrva taastamisega aga ei tegele Eestis veel keegi, kuigi iga aastaga vajadus suureneb.»

Saksa kirurg Ralph Magritz teeb kõrvalesta taastamise operatsioone Recklingshauseni rekonstruktiivkirurgia keskuses kaks kuni kolm korda nädalas. Tema juurde tullakse kõikjalt Euroopast ning ta töötab Jaapanist pärit meetodiga, mis taastab väliskõrva patsiendi roietest võetud kõhrede abil.

Väliskõrva ehituseks vajaminevad detailid lõigatakse roidekõhrest ükshaaval välja ja õmmeldakse erilise traadiga kokku. Modelleerimistöö üksi võib kesta paar-kolm tundi, kogu operatsioon aga kuuest kaheksa tunnini.
Sellise operatsiooni tegemiseks peab patsient olema vähemalt kümneaastane ja tema rinnaümbermõõt vähemalt 65 sentimeetrit.

Mitu lõikust

Lõikuse ajal töötab ühtaegu kaks meeskonda: üks võtab patsiendi roidekõhred ning teine modelleerib kõrva. Seejärel paigaldatakse kõhreraamistik tasapinnaliselt naha alla ning esialgu jääb see sinna ootama ja paranema.

Mitte enne kui poole aasta pärast seisab patsiendil ees järgmine lõikus, mille käigus tekitatakse kõrvatagune volt. Juba siiratud kõhreraamistikule lüüakse üks kõhr kiiluna alla, mis kergitab kõrvalesta peast kõrgemale. Järgneb naha siirdamine, mille tarvis kasutatakse taas patsiendi nahka.

Kui kõrvalesta puudumine on seotud kaasasündinud väärarenguga, võib patsient vajada kuulmekäigu rajamist ning selleks tuleb ette võtta kolmaski operatsioon.

Priit Kasenõmm ütleb, et tema on valmis. Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondiga on kõrvakliinik ostnud vajalikud instrumendid.

Patsiendid, kes kaaluvad kõrvalesta taastamist, peaksid konsultatsioonile pääsemiseks helistama TÜK kõrvakliiniku sekretäri telefonil 731 9772 või teatama sellest aadressil aime.halgma@kliini­kum.ee.

Kõrvakirurgiaga tegeleb Priit Kasenõmm iga päev niigi. Samuti võtab ta ette nina plastilisi operatsioone. «Omaette teema on kaasasündinud huule- ja suulaelõhega patsiendid, kes on hädas neile hästi tüüpilise ninadeformatsiooniga. See on inimesele isegi ehk veel häirivam kui kõrvalesta puudumine,» ütleb ta.