«Jah, tõesti uskumatu, et juba veerand sajandit tuletornide joonistamine mul muudkui kestab,» imestas ta eile näituse avamist oodates.

Tuletornide jäädvustamine on olnud kunstnikule põnev harrastus. Juba esimesest, Pakri tuletornist, mis tema joonistatult 1994. aastal margile sai, on Matkiewicz neist alati ise visandeid teinud, vahel ka kõndinud üle jää või sõitnud paadiga nende juurde.

Sellest, kuidas aga margisari tema juurde tuli, kirjutab ta nii: «See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.»

Fotolt ei joonista

Niisiis fotodelt ei ole Roman Matkiewicz midagi maha joonistanud, kuna fotolt joonistades võib kunstnik eksida. Vahepealse aja jooksul võib torn olla kas kõrgemaks ehitatud või üle värvitud.

ERMi veebinäitusel on silmitseda kõik 25 aasta jooksul loodud 32 Eesti tuletornidega marki, lisaks esimese päeva ümbrikke ja maksikaar­te ning töövisandeid kunstniku rännakutest. Ümbrikel ja postkaartidel on hulga lisainfot tuletornide ajaloo, asukoha ja ehitamise ning tuletornivahi majapidamishoonetegi kohta.

Esimese päeva ümbrikud ja maksikaardid tähendavad seda, et need on kunstiliselt kujundatud ümbrikud ja kaardid koos postmargiga, millele on löödud eritempel. Hilisemal postitamisel on ümbrikule või postkaardile kindlasti tarvis peale kleepida uus mark.

Igal tuletornimargil on aga kirjas tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Sarjas on neidki, mis merel olijaile enam ei plingi, aga on ehitisena siiski alles. Näiteks Kunda puittuletorn, mis pärast postmargi ilmumist kuni kivivundamendini maha põles. See tuletorn elabki vaid postmargil edasi.

Põnev Mehikoorma

Tartlasele võiks näitus huvi pakkuda Mehikoorma tuletorni tõttu, mis asub Peipsi, täpsemalt Lämmijärve kaldal. Mehikoorma mark lasti välja 2008. aastal, mil selle rajamisest möödus 70 aastat. Maksikaardil on näha tuletorni valmimise etappe ja piirivalvekordonit.

«Mehikoorma tuletorni visandades mõtlesin, et kuidas sel ehitisel küll vedas. See jäi sõjas püsima. Lahingutest rääkis isegi üks monumentaalne silt tuletorni küljes,» meenutas Roman Matkiewicz. «Kuna tahtsin väga näidata selle navigatsioonimärgi ajalugu, siis rõõmustasin väga, kui nägin arhiivis ka ehitamisaegseid fotosid: sai selgeks, mis seal ümber enne oli. Piirivalvekordon juhtus tuletorni juures olema ka teistes kohtades: Põhjaranniku Juminda neemel ja Letipeas näiteks.»

Kunstniku sõnul on tal plaanis Peipsi teisedki tuletornid – Rannapungerja ja Nina – üles joonistada.

Küsimuse peale, kas see pole kunstnikule mitte natuke tänamatu jäädvustada midagi tillukesele margile, kuna noored inimesed ei teagi enam, mis see mark on ja milleks seda kasutatakse, vastas Roman Matkiewicz nalja heites, et hea, et sellinegi vorm on olemas ning näiteks, kui kõik need postmargid tuletornidega köita ühte väiksesse raamatusse, saaks kokku tuletornide minientsüklopeedia.

«Tegelikult aga – väga hea, et need margid ikkagi olemas on,» lisas ta. «Kui ei oleks, siis ei oleks ka seda virtuaalnäitust: kõik, mis tänapäeval digis, on ju ennem reaalmaailmas loodud.»

Mis noortesse puutub, siis Roman Matkiewiczi meelest ei ole nad kõik ühtemoodi: «Tean oma laste generatsioonist neid, kes ikka saadavad üksteisele postkaarte siit ja sealt. Ja ikka on neil kaartidel ka mark peal.»

Näituse toimkonna liige Eve Aab ütles, et tuletornide sari on kõige pikem järjepidevalt ilmuv Eesti margisari. Näitusele pääseb siit .

Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ning Eestis on kokku 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.

Roman Matkiewitcziga saavad tartlased silmast silma loodetavasti kohtuda aga 7. juulil, mil Tartu ülikooli loodusmuuseumis avatakse näitus «Antarktika 200», kus on näha Antarktika ekspeditsioonil valminud kuus Matkiewitczi maali. Ülejäänud kuut saab varsti näha meremuuseumi Paksu Margareeta tornis.

Ja kui nüüd püüda markidega see lugu ikkagi lõpetada, siis tuleb öelda, et tuletornimarkidele lisaks on Roman kujundanud ka kuus ajaloolise laeva marki.