Koroonaviiruse uuringu kolmas nädal on käes. Kas leevenduste tulemusena haigestumiste arv kasvab, selgub juuni algul

Tartu Lõunakeskus 17. mail ehk päev enne eriolukorra lõppemist. Kas inimeste suur poodlemisisu toob kaasa uued haigestumised, seda saavad teadlased varsti teada. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli koroonaviiruse uuringu kahe esimese nädala tulemuste kokkuvõte ütles, et ühiskonnas laialdast koroonanakkust ei esine ning levimus on olnud stabiilne. 4728 testitust 12 tulemut osutusid positiivseks ning neist testitutest omakorda kuus olid haiguse läbi põdenud. Need kaks nädalat olid aprilli lõpus ja mai algusel. Mis saab edasi?

Kolmas nädala pikkune kogumisaktsioon sihitud nimme praegusesse aega, kuna veidi enam kui nädal tagasi kuulutati Eestis eriolukord lõppenuks. Eesmärk on anda nii teadlastele kui riigijuhtidele selge signaal, kas Eesti ühiskonna liikmed on vabamaks muutunud keskkonnas käitudes teinud midagi valesti või mitte. Kui koroonaviiruse levimus näib olevat pöördunud tõusuteele ja on karta uut nakkuslainet, tekib alus reageerimaks näiteks käitumis- ja suhtlemisreeglite taaskordse karmistamisega.

3000 uut uuritavat

Läinud reedel alanud ja eeloleva reedeni kestvasse uuringusse kutsutakse osalema kokku 3100 täisealist eestimaalast. Uuringufirma Emor töötajad saadavad rahvastikuregistri andmetele tuginedes juhuvalimisse sattunud inimestele kas elektronposti või SMS-i teel kutse.

Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda sõnul asutakse kontakti otsima palju enamate inimestega, kuna kõik ei pruugi olla kättesaadavad registrisse jäänud vananenud andmete või mõne teise põhjuste tõttu. Ka on igal inimesel õigus uuringust loobuda. Ja mitte kõik, kes vastavad veebi- või telefoniküsitlusele, ei leia kokkulepitud ajal võimalust testi andma minna.

Kalda sõnul on senine kogemus näidanud, et nii mõnelgi kutsutud inimesel on hirm testimise ees: kardetakse, et ka selle protseduuri käigus võib saada nakkust. Ka on neid, kes ei saa ise autoga testimispunkti sõita, aga kellele ei sobi ka laboritöötaja koju kutsumise variant.

Et Terviseamet jagab niigi iga päev üksikasjalikku informatsiooni koroonaviiruse testimise, nakatumise, haiglaravi vajajavate inimeste ning surnute kohta, on loogiline küsida, mida käimasolev seireuuringu lisaks näitab. Kalda sõnul peitub peamine boonus võimaluses tabada neid, kes ise ei kahtlusta, et nad on viirusekandjad. Jutt käib inimestest, kel puuduvad sümptomid ning kes ei tea, et oleks kuskil mõne viirusekandjaga kokku puutunud. Need inimesed ei figureeri ametlikus haigestumise statistikas.

Kalda sõnul on küllalt palju neidki, kes end kergelt haigena tundes ei tõtta kohe arsti juurde, kuna viirusi ja haigusi on liikvel teisigi ja nad usuvad, et koroonahaigust nad kindlasti ei põe.

Parem üldpilt

Niisiis saab seireuurinuga üles leida terve rea ohtlikke juhtumeid. Pealegi on selle uuringu valim kokku pandud hoolikalt nii, et selles oleks esindatud kõik riigi piirkonnad ja vanusegrupid. Lühidalt: teadlikult korraldatud seire annab parema üldpildi sellest, missugune olukord riigis päriselt valitseb. Muu hulgas on plussiks see, et seireandmed saavad ilmsiks väga kiiresti. See tähendab, et kiiremini kui terviseameti statistika, kuna haigestumine ja arsti juurde sattumine ning testimine võtavad paratamatult mõne päeva aega.

«Natuke varem teadasaamine annab tervisesüsteemile omakorda palju suurema valmisoleku juhul, kui midagi halba on juhtumas,» täpsustas Kalda. «Ka viirusekandjate kontaktsetega saab siis ühendust võtta kiiremini, nad isoleerida ning nii võib-olla mõne suurema puhang ära hoida.»

Kõigi uuringus positiivse vastuse saanutega hoitakse edaspidi kontakti ning nendega, kes on haigestunud, suheldakse iga nädal seni, kuni nad päriselt tervenevad. Teadlased jälgivad ka personaalselt iga haigestunu lugu.

Kas põdenu on nakkav?

Kuidas kommenteerida seda, et kahel esimesel nädalal 12 positiivse testi saanute hulgas on kuus neid, kes on haiguse läbi põdenud? Kas see tähendab, et pärast haigust ja terveks tunnistamist võib inimene olla nakkav? Kalda vastus on, et tõenäoliselt mitte. «Need positiivsed vastused näitavad, et test on tundlik, see leiab viiruse RNA-osakesed organismist üles ka siis, kui neid on sinna jäänud väga vähe,» selgitas ta. «Ja mis nakatamisse puutub, siis kui haigestumise algusest on möödas vähemalt 14 päeva, ja kui haiguse viimastest tunnustest on omakorda möödas 48 tundi, siis on inimene terve ja nakkusohtlik enam ei ole. Kuigi jah, ta test võib veel olla positiivne.»

Neljanda uuringunädala soovivad Tartu ülikooli teadlased sihtida jaanipäeva-eelsesse nädalasse. Kokku saab seire koosnema kaheksast nädalast, juhuvalimi alusel küsitletakse ja testitakse üle Eesti kuni 20 000 inimest, et anda riigile tõenduspõhised andmed eriolukorra järk-järgulise lõpetamise strateegiaks.

Uuringut rahastab Eesti valitsus.

Kaheksa nädalat uuringut, kaks tehtud, kolmas käsil

Kahe nädala jooksul ehk 23. aprillist kuni 6. maini intervjueerit 6024 inimest. Neist testi tegid 4728.

Saadi 12 positiivset vastust, positiivse vastuse saanutest kuus olid haiguse läbi põdenud.

Peamine järeldus kahe esimese nädala kohta: laialdast nakkust ühiskonnas ei esine ja levimus on stabiilne.

22. maist kuni 29. maini kestab koroonaviiruse uuringu kolmas nädal.

Allikas: Tartu ülikool