Nurmenukuvaatlusi tehakse tänavu ka Lätis

Harilik nurmenukk on hea uurimisliik, mille järgi saab anda kaudseid hinnanguid ka maastike ja elurikkuse seisundi kohta. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eestimaa looduse fondi (ELF) ja Tartu ülikooli (TÜ) teadlaste üleskutse teha nurmenukuvaatlusi on kulgenud väga edukalt. Inimesed on tänavu kevadel enam kui 1100 vaatluse käigus kindlaks teinud ligi 130 000 nurmenuku õietüübi. Lisaks laienes nurmenukuvaatlus Lätti, kust infot on laekunud enam kui 20 000 nurmenuku õietüübist. 

Nurmenukkude õitsemise aeg hakkab tasapisi lõppema, kuid sel nädalavahetusel on soovijatel veel viimane aeg enda nurmenukuvaatlused ära teha. Nurmenukuvaatlusi saab sisestada nii eesti-, inglise-, vene- ja sellest aastast ka lätikeelses nurmenukuveebis. «Suur rõõm, et Lätis on nurmenukkude vaatlemise üleskutse nii hästi vastu võetud: möödunud nädalavahetusel tuli meie lõunanaabritelt rohkemgi vaatlusi kui Eestist,» ütles TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi ökoloog Tsipe Aavik. «Andmetest on aga näha, et Eestis on inimesed juba osavamad nurmenukuvaatlejad ja määravad taimede tüüpi väga vilunult. Andmed on üha kvaliteetsemad. Väga vähe on selliseid vaatlusi, mida uuringuks kasutada ei saa, alati on määratud õietüübid, mitte ainult edastatud nurmenukkude õitsemise koht,» lisas Aavik. 

Nurmenukk on üks häid indikaatoreid, mille abil niitudel kasvavate taimeliikide käekäiku hinnata. Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada kodulehel. Nurmenukke leidub tee ja metsa äärtes, niitudel, rohkem rannikualadel. Vaatlusi saab sisestada seni, kuni nurmenukud õitsevad. Inimeste abi on asendamatu sisend meie loodusteaduste arengusse. Vaatlusi tehes palume järgida riiklikke liikumispiiranguid.

«Eesti otsib nurmenukke» on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Eelmisel aastal tehti 1700 vaatlust, mille käigus määrasid eestimaalased ligi 220 000 nurmenuku õie tüüpi. Looduslikult on eri tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele. Selle ootamatu tulemuse põhjuste leidmiseks vajavad loodusteadlased aga veel lisateadmisi ning seetõttu jätkatakse üleskutsega vaadelda nurmenukkude õietüüpe ning vaatlustesse kaasatakse ka naaberriike.