Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/03/12321420t1ha2a5.jpg)
Täna kell 6.32 teatati, et Tartus Ujula tänaval tuleb puidust kortermajas esimese korruse korteri uksest ja aknast suitsu. Tulekahjust andsid märku ka naaberkorterite suitsuandurid.
Saabunud päästjad tõid põlevast kööktoast välja 60. aastates mehe, keda meedikutel paraku elustada ei õnnestunud. Hoone teiselt korruselt evakueeriti põlengusuitsu eest viis inimest, kes pärast kustutustööde lõppu majja tagasi lubati.
Päästetöö juhi meeskonnavanem Enn Lepiku sõnul oli tulekahju korteris ilmselt juba tunde vindunud, kuid õnneks sealt väljapoole ei ulatunud. «Ära põles diivan ja kogu ruum sai tugevaid tahmakahjustusi,» ütles Lepik.
Ehkki esialgu päästjad põlenud korterist suitsuandurit ei leidnud, selgus mõne tunni pärast, et töökorras suitsuandur seal siiski oli. Paraku oli seade kuumuses ära sulanud ja laest alla kukkunud. Päästeameti hinnangul võis juhtuda, et häire ei äratanud toas maganud meest, kuna viimane võis olla tarvitanud alkoholi ning hinganud sisse tulekahjust tekkinud vingugaasi.
Nähtamatut ja lõhnatut, kuid ülimürgist vingugaasi aitab õhust tuvastada ainult vingugaasiandur. Suitsuandur reageerib nähtavale suitsule või aurule.
Päästetöö juhi esialgsel hinnangul võis tulekahju põhjustada põleva suitsuga magama jäämine. Sel aastal on kuueteistkümnes eluhoone tulekahjus hukkunud seitseteist inimest. Hukkunutega tulekahjudest tervelt kümme on põhjustanud hooletu suitsetamine.
Põleva sigaretiga voodisse või tugitooli heitmine võib lõppeda surmaga, sest mööbli vahele pudenenud suitsukonist võib süttida suurem tuli alles mitu tundi hiljem.