Jätame erakonnad järelevalveta?

Vahur Kollom

FOTO: Sille Annuk

Riigikogu menetlusse esitasid kolm võimuliidu erakonda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) likvideerimist ette nägeva eelnõu. Aastaid on see institutsioon toimetanud ja vajaduse korral erakondasid korrale kutsunud. Selle töö on olnud tõhus ja sõltumatu.

Ikka tuleb välja, et kuskilt on mõni erakond saanud keelatud annetusi või on tahtlikult või ettevaatamatusest avaliku raha eest tehtud poliitilist reklaami. Loomulikult peabki see komisjon sel juhul sekkuma. Kahtlemata tekitab selline sekkumine ka reeglite vastu patustanud erakondades pahameelt. Siit kumab ka üks põhjus, miks soovivad valitsuserakonnad nende jaoks tüütu komisjoni likvideerida.

On teada, et erakondade peamine tuluallikas on riigi toetus. Eelmisel aastal eraldas riik meie erakondadele 5,4 miljonit eurot. Teised tuluallikad on eraisikute annetused, liikmemaksud ja tulu teenimine erakonna varalt. Komisjoni kodulehel saab kõige sellega detailselt tutvuda. Valimiskampaaniaidki tehakse valdavalt maksumaksja raha eest ja valijail on õigus teada, kas kõike on tehtud õiguspäraselt. Kas erakondade rahastamise järelevalvet on sellises olukorras vaja muuta leebemaks?

On kummaline, miks riigiasutusi ja ettevõtteid auditeeriv riigikontroll peab hakkama tegelema kodanikuühiskonda esindavate mittetulundusühingutega.

Riigikogule esitatud eelnõu täidab aga erakondade kontrollimise vähendamise eesmärki. Näiteks erakondade seadusrikkumised aeguvad kolme aasta jooksul teo toimepanemisest ehk selle aja möödumise järel ei saa erakondadelt enam midagi nõuda. See on oluline muudatus.

Teiseks antakse erakondade rahastamise järelevalve üle riigikontrollile. On kummaline, miks riigiasutusi ja ettevõtteid auditeeriv (seadusega antud piires ka omavalitsustel silma peal hoidev) riigikontroll peab hakkama tegelema kodanikuühiskonda esindavate mittetulundusühingutega. Aga just seda Eesti erakonnad ju on. Kas järgmise sammuna riigistame erakonnad ja tekib üks tõemonopoli esindav partei?

Ükskõik kuidas eelnõule otsa vaadata, ei leia sealt vastust küsimusele, mis saab pooleliolevatest vaidlustest, kui ERJK lakkab olemast. Endine õiguskantsler Allar Jõks on juba juhtinud tähelepanu sellele, et eelnõu ei ole hea õigusloome tavaga kooskõlas. Riigikontroll ei ole ERJK õigusjärglane.

Ja ikka jääb õhku küsimus: mis on esitatud eelnõu tegelik eesmärk? Vastust pole vaja kaugelt otsida. Avalikkusele on väga hästi teada Keskerakonna probleemid seoses kahtlase rahastamisega. Õigusliku segaduse korral on neil kõige rohkem võita. ERJK likvideerimise ainuke eesmärk saab olla varjata erakondade hämaraid tegusid. Tekib ainult küsimus, mida on varjata Isamaal ja EKRE-l, et ka nemad eelnõu toetama asusid. Kas tõesti kaotame ära usaldusväärse institutsiooni ja jätame erakondade rahaasjad tõhusa järelevalveta?

Tagasi üles
Back