Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Markus Meier: et tudeng saaks Pirogovi platsil vabalt olla (1)

Markus Meier
Markus Meier Foto: Sander Peterson

Tuleb austada tudengite vabadust ja võimalust oma jõudeaega veeta, sest just sellest võivad tekkida geniaalsed ideed ühiskonna arenguks.

Oleme seisukohal, et sellises akadeemilises linnas nagu Tartu võiks selline pisuke vabadus olla lubatud – nii ütles toonane Tartu linnapea Andrus Ansip, kui linn andis õiguse pruukida lahjat alkoholi raekojatagusel Pirogovi platsil. Eks Tartu ole alati olnud eeskujulik oma akadeemilisuse ja kultuurse keskkonnaga, kuid viimasel ajal jääb kahjuks mulje, et linnavalitsusele ei meeldi üliõpilaste vaimuvabadus.

Võib öelda, et Pirogovi plats on sümbol tudengitele. Seal saab pärast pingelisi loenguid ja õppetööd oma sõpradega kohtuda vabalt. Just nimelt vabalt, sest sellele platsile on antud privileeg, mida mujal Tartus nautida ei saa. Mõelda ja arutleda elu üle ning sinna kõrvale õlle teha ei tohiks olla patt. Sedasi on sündinud nii mõnedki põnevad ideed, algatused ja ka sõprussuhted.

Muidugi on mõnikord platsil ka neid, kes tarbivad vägijooke mõõdutundetult, kuid sellegipoolest pole õige karistada vastutustundlikke inimesi nende õiguse piiramisega. See lihtsalt läheks vastuollu akadeemilise vabaduse ja inimese kohustusega vastutada oma tegude eest.

Ere näide nn Pirogovi õiguse viimasest keelamiskatsest toimus aprillis, kui linnavalitsus kasutas eriolukorda ettekäändena oma tahte peale surumisel. Linnavalitsus tegi linnavolikogule ettepaneku, et tulevikus võiks linnavalitsus ise volikogu asemel otsustada Pirogovi pargis alkoholi tarbimise reeglite üle.

Mõelda ja arutleda elu üle ning sinna kõrvale õlle teha ei tohiks olla patt. Sedasi on sündinud nii mõnedki põnevad ideed, algatused ja ka sõprussuhted.

On ohtlik, kui kriiside ajal tahetakse otsustusõigust koondada mõne institutsiooni kätte ajutiselt, aga n-ö rahuajal ei plaanitagi seda tagastada. Õnneks volikogu ei olnud päri, et tema rolli tahetakse kohaliku elu juhtimises pisendada, ning opositsiooni pahameele saatel võttis linnavalitsus oma eelnõu tagasi.

Ka 2016. aastal oli Pirogovi plats kuum teema, kui linnapea Urmas Klaas pakkus välja, et seal võiksid kehtida karmimad kellaajalised piirangud. Päevakorrale tõusid piirangud seetõttu, et Pirogovi pargi kõrvale hakati rajama hotelli ning tulevikus võinuks meeleolukad tudengid häirida hotelli kliente. Ehk peitub siin vastuseisu tegelik põhjus, miks ollakse valmis kehtestama piiranguid?

Igal juhul on selline linnavalitsuse patroneeriv suhtumine, et tudengid ei suuda enda tegude eest vastutada, ja traditsioonidel poliitilistes tõmbetuultes kõikuda laskmine vastuolus heade mõtete linna vaimuga.

Kui kunagi tulevikus siiski kehtestatakse Pirogovi platsil täiendavaid alkoholipiiranguid, siis selle sammuga muutub küllap hoopis korra kaitsmine raskemaks. Tudengid lähevad ära, näiteks Toomemäele, lihtsalt avalikkuse silma alt ära. Seetõttu olekski raskem märgata korratusi.

2024. aastal oleme Euroopa kultuuripealinn. Meil võiks säilida see omapära ning traditsioon, mis on Pirogovi platsil. Paljudel teistelgi Euroopa kultuuripesadel on ainulaadseid tavasid. Tarbetu keelamisega tekitame juurde kultuuritust.

Tuleb austada tudengite vabadust ja võimalust oma jõudeaega veeta, sest just sellest võivad tekkida geniaalsed ideed ühiskonna arenguks. Ainult nii loome rohkem kultuuri ja hoiame traditsioone, kui me ei lase tingimusi poliitikutel dikteerida.

Autor on Tartu volikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik.

Tagasi üles