:format(webp)/nginx/o/2020/03/12/13004715t1hdfb3.jpg)
Kaks kuud tagasi kirjutatud uudis «Toomemäelt leiab ajavärava toomkiriku hiilgeaega» sattus riigis kehtestatud eriolukorra teise päeva, mil oli selge, et üritusi enam korraldada ei saa. Kui algul püsis lootus, et näitusesaalid jäävad vast avatuks, siis seegi ei olnud võimalik.
Nii jäi paljudel kahe silma vahele uudis, et Tartu ülikooli muuseumi valgesse saali on üles seatud «ajarännumasin». Rääkimata sellest, et inimesed oleksid saanud virtuaalreaalsuseprillid juba pähe panna ja ise kogeda Toomkirikut niisugusena, milline see võis näha 500 aastat tagasi.
Nüüd on Tartu ülikooli muuseum aga taas avatud ning muuseumi direktori Mariann Raisma kinnitusel saab koos külastusjuhiga sedasama virtuaaltuuri näha, muidugi kõiki käitumis- ja puhtusereegleid silmas pidades.
Ülikooli muuseumisse tasub nädalavahetusel minna aga mitmel põhjusel.
Praegu on vähe rahvast, seda nii tähetornis, kunstimuuseumis kui toomkirikus. Avatud on ka toomkiriku tornid.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/15/13103871t1h5fcb.jpg)
Kevadist aega silmas pidades on puude kroonid kõik veel nii läbipaistvad, et tornidest linna peale alla vaatamine on nauditavam kui mistahes muul ajal.
/nginx/o/2020/05/15/13103873t1h5e8e.jpg)
Muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul ei ole vahepealne isolatsioonis elamise aeg siiski tühja jooksnud, kuna muuseumi töötajad tegelesid hoolega uute projektide ettevalmistusega.
Kunstimuuseumis avatakse 10. juunil Karl Morgensternile pühendatud näitus «Kivilõikelummus» ning tähetornis välinäitus Hommikutähest ehk Veenusest. Käes on taas üks pidulik aasta – Morgenstern 250.
Johann Karl Simon Morgenstern, kes on sündinud 1770. aastal Magdeburgis ja surnud 1852. aastal Tartus, oli klassikaline filoloog, Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)