Uurimus mäletamise poeetikast tugineb Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanidele

Aija Sakova kirjandusmuuseumis.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kirjastuses on ilmunud Aija Sakova uurimus «Mäletamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid lähivaates». Autori sõnul on tegemist kummardusega kahele suurele kirjanikule, kellest üht, Ene Mihkelsoni (1944–2017), oli tal au isiklikult tunda, ning teist, Christa Wolfi (1929–2011), kohtas ta vaid põgusalt, kuid mõlema kirjaniku loomingu seltsis on ta veetnud vähemalt 15 aastat.

Aija Sakova tunnistab, et peale ambitsiooni analüüsida Mihkelsoni filosoofiliselt ja poeetiliselt rikkaid romaane sobiva meetodiga ja sobivas kontekstis küdes temas ka seletamatu huvi mäletamise ja valuga seotud küsimuste vastu. «Olin lummatud nendest teekondadest, mida nii Christa Wolfi kui ka Ene Mihkelsoni romaanide jutustajad ette võtavad. Ma küll ei mõistnud neid lõpuni – teatud asju saabki mõista alles hiljem, küpsema inimesena –, kuid need äratasid minus aukartust ning soovi neist midagi õppida,» tunnistab ta raamatu eessõnas.

Aija Sakova töötab alates 2017. aastast Eesti kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis kirjandusuurijana. Ta kirjutab ja avaldab ka kriitikat, luulet ja arvamuslugusid, korraldab näitusi ning kultuurisündmusi ja juhib vestlusi. Alates kevadest 2018 tegutseb ta Ene Mihkelsoni seltsi esinaisena.

"Mäletamise poeetika".

FOTO: Repro

Raamatu esimene versioon valmis saksakeelse doktoritööna Tartu ülikoolis sügistalvel 2014 ning ilmus toimetatuna 2016. aastal Saksamaa teaduskirjastuses Vandenhoeck & Ruprecht unipress.

«Mäletamise poeetika» algversiooni on saksa keelest eesti keelde ümber pannud Anne Arold, Eve Pormeister ja raamatu autor. Siiski ei ole tegemist tõlke, vaid autori ümbertöötatud ja autoriseeritud, eesti keelele ja eestikeelsele lugejale kohandatud käsitlusega. Raamatu kaanel on autori isa Valeriy Sakovi graafiline leht «Hiiud».

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles