Tartu ülikoolis uuriti erektsioonihäirete seost peenises esineva hormooni retseptoriga

Tartu Postimees
Copy
Pildil katseklaas.
Pildil katseklaas. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli doktoritöös uuriti luteiniseeriva hormooni retseptori esinemist inimese ja hiire peenise koes. Kuigi selle hormooni funktsioon peenises ei ole veel teada, on võimalik, et vananevate meeste kõrgem luteiniseeriva hormooni tase avaldab mõju peenise koele, mis omakorda võib tähendada ka seotust erektsioonihäirete tekkemehhanismidega.

Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Helen Zirnask kirjutas doktoritöö sissejuhatuses, et 2010. aastal Euroopas korraldatud meeste vananemise uuringu kohaselt oli 3369-st 40–79-aastasest uuritavast erektsioonihäireid 30 protsendil. Erektsioonihäirete esinemissagedus oli suurem vanemates vanuserühmades, eriti 70-aastaste ja vanemate meeste seas (64 protsenti). Arvatakse, et aastaks 2025 on erektsioonihäireid ligikaudu 322 miljonil mehel kogu maailmas.

Kuni 1990. aastate alguseni arvati, et erektsioonihäired on seotud loomuliku vananemisprotsessiga, kuid ulatuslikud uuringud selles valdkonnas on näidanud, et põhjuseks pole ainult vanus.

«Märkimisväärselt suurel osal vanemaealistest meestest on leitud erinevate suguhormoonide taseme muutusi. Võimalik, et vananevate meeste suurem luteiniseeriva hormooni kontsentratsioon mõjutab peenise kude ja on seeläbi seotud erektsioonihäirete tekkega,» arutles Zirnask.

Zirnaski doktoritöö peamine eesmärk oli hinnata luteiniseeriva hormooni retseptori olemasolu peenises. Uuringud tehti hiire ja inimese peenise koel koostöös Tampere ülikooli anatoomiaosakonna ja Tampere ülikooli kliinikumiga.

Zirnask kirjeldas, et luteiniseeriva hormooni retseptori antigeen tuvastati nii hiire kui ka inimese peenise eri liiki rakkudes. Lisaks tuvastati inimese peenise koes kahe luteiniseeriva hormooni signaali ülekandmisega seotud molekuli (cAMP ja CREB) olemasolu.

Doktorandi sõnul ei ole veel selge, milline funktsioon luteiniseeriva hormooni retseptoril peenises on, kuid on võimalik, et seerumi luteiniseeriva hormooni kõrgem tase mõjutab peenise kude ja võib seeläbi osaleda ka erektsioonihäirete tekkes.

Helen Zirnask kaitses doktoritööd «Luteiniseeriva hormooni (LH) retseptori esinemine peenises ja selle võimalik roll erektsioonihäirete patogeneesis» täna, 13. mail kell 13.

Doktoritöö juhendajad on Tartu ülikooli inimese anatoomia dotsent Kersti Kokk ja Helsingi ülikooli professor Pasi Pöllänen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles