Irja Alakivi: riiklikust koolilõunatoetusest

Irja Alakivi Foto: Tairo Lutter

Kurb ja piinlik, et Tartu linn on jätnud õppimiskohustust katkematult eriolukorraski täitvad õpilased valdavas osas nn koolitoiduta, kuigi riik on selleks eraldanud raha iga õpilase ja iga koolikohustusliku päeva kohta. Tartu 22 munitsipaalüldhariduskoolis õpib 12 600 õpilast, juba kolmandat kalendrikuud kestva eriolukorra ajal pakub Tartu nn koolitoitu või seda korvavat toidupakki aga ülimalt vähesele arvule õpilastest «lähtudes perede majanduslikust olukorrast». See on väga kurb, et Tartu on lasknud lati alla õigluses ning minetanud suure osa hoolivusest. Arvatavasti pole Tartus perekonda, kelle eelarve poleks koroonapandeemia tõttu kannatada saanud.

Linna kõigist arengudokumentidest jookseb läbi sõnapaar hooliv linn. Juba ammu oleks linnal olnud võimalus näidata hoolivust oma linna õpilaste vastu mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Juhtisin sellele ametnike tähelepanu juba ammu linna veebis, kirjutades rubriiki «Ametnik vastab» ühtlasi ettepaneku: «Tuleks mõelda võimalusele luua lihtne ja kõiki õpilasi hõlmav kord toiduainete ostmise toetamiseks kooliõpilaste lõuna jaoks eelarves ette nähtud rahaliste vahendite mahus. Vähemalt selles mahus. 3 kuud x koolipäevade arv annab iga õpilase kohta ligikaudse summa. Ja see ei tohiks Tartu linnale olla üle jõu ega korraldamise mõttes raketiteadus.»

Peale pikka ootamist vastas linna avalike suhete osakonna juhataja Kadri Lees: «Kuigi koolidel on seoses distantsõppega tõepoolest mõned kulud (eelkõige kommunaalteenustega seotud kulud) vähenenud, siis seoses muutunud majandusolukorraga on vähenenud ka linna tulud, mis omakorda toob kaasa ka kulude kokkuhoiu vajaduse.»

Miks siis ometi Tartu linn on hoolivuse punaseks laternaks?

Aprilli lõpus on õiguskantsler kirjutanud samal teemal: «Kuna koolilõunatoetus on riigieelarveline sihtotstarbeline toetus, mida võib kasutada üksnes õpilaste koolilõuna kulude katmiseks, on lubatud seda toetust kasutada koolilastele sooja toidu pakkumiseks, aga ka toidupakkide jagamiseks.»

On väga tublisid ja õpilaste toitlustamise eest isegi täielikult hoolt kandvaid kohalikke omavalitsusi, nagu näiteks Saaremaa vald, või kõikidele toidupakke saada soovivatele õpilastele neid komplekteerivaid omavalitsusi, nagu näiteks Tallinn. Nendes linnades-valdades jääb ära alandav ja aeganõudev «vaesuse tõestamise» etapp. Miks siis ometi Tartu linn on hoolivuse punaseks laternaks?

Linnaeelarve ütleb, et riigitoetuse arvel saavad kutsehariduskeskuse õpilased toidutoetust 250 864 eurot ning üldhariduskoolid koolitoidu korraldamiseks 2 120 825 eurot.

Õiguskantsler tõdeb, et paljud pered on eriolukorra tõttu juba või on sattumas majandusraskustesse. «Kuidas korraldada õpilaste toitlustust kaugõppe ajal, otsustab iga vald või linn omal äranägemisel. Palun lahenduste kaalumisel eelistada valikut, mis vastaks kõige paremini riikliku koolilõunatoetuse eesmärgile, arvestades võimalikult paljude õpilaste heaoluga.»