Nädalavahetuse tulekahjud said alguse nii suitsukonidest, korstnatahmast kui prahi põletamisest

Tähtvere tänav 5 majas süttis reedel tulekahju. Foto: Sille Annuk

Nädalavahetus tõi Lõuna päästekeskuse päästjatele taas ohtralt väljakutseid tulekahjudele.

Reedel kella 17 paiku süttis Tartus Orava tänaval pelletikatla korstnas tahm. Omanik tühjendas igaks juhuks korstnatoru ümbrusse pulberkustuti ning lülitas voolu majast välja. Õnneks hoone ei süttinud. Selgus, et katel oli paigaldatud kaks aastat tagasi ning seni ei olnud kordagi korstnat puhastatud. Kütteseadme lõõre tuleb puhastada ja seadet hooldada vähemalt kord aastas või vastavalt vajadusele sagedamini. Eramajas peab seda tööd vähemalt kord viie aasta jooksul tegema kutseline korstnapühkija. Muul ajal võib hooldustöö ise ära teha, kuigi kindlam on see usaldada asjatundjale, soovitab päästeamet.

Mõni minut pärast kella 17 süttisid Kastre vallas Kurepalu külas mesitarud ning nende ümber 200 ruutmeetrit männinoorendikku ja turbapinnast. Päästjad kustutasid põlengu ligi tunniga. Tules hävis kaheksa mesitaru, neli taru sai suitsu- ja veekahjustusi.

Reedel kella 17.30 paiku põles Mustvee vallas Ulvi külas kulu, mis süttis mehe hooletult maha visatud suitsukonist. Päästjad kustutasid põlengu ning selgitasid mehele lahtise tulega ümberkäimise ohte.

Kella 19 paiku põles Tartus Tähtvere tänaval puidust kortermaja korter, kust päästjad tõid välja eaka mehe. Mees toimetati haiglasse. Toas põles praht ja veidi mööblit. Põlengu tekkepõhjust selgitatakse.

Laupäeval kella 20 paiku käisid päästjad Tartus Lääne tänaval kustutamas prahilõket, kus põlesid muu prügi hulgas autorehvid. Keskkonda saastava lõkke süütajat kahjuks tabada ei õnnestunud.

Kella 22 ajal põles Tartus Põhja puiestee piirkonnas aiamajake, mille päästjad kustutasid.

Pühapäeval kella 11 ajal süttis Tartu vallas Õvi külas tuleohutusnõudeid eiravast lõkketegemisest 300 ruutmeetrit kulu. Lõkke ümbrus oli kulust puhastamata ja tuletegijail puudusid esmased kustutusvahendid. Päästjad kustutasid põlengu ja selgitasid elanikele ohutusnõudeid.

Keskkonnainspektsioon puutub üsna sageli kokku jäätmete põletamise probleemiga, sest inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Neid on meie igapäevases prügis ohtralt. Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamiseks. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse sageli lõkkes, selline käitumine on keskkonnainspektsiooni hinnangul vale.