Tammsaare soovis Tartus hotellis Grand vältida kohtumist nobelist Buniniga

Grand Hotel tegutses Tartus aadressil Vallikraavi 10. Foto: Raimu Hanson

9. mai 1938 on kirjandusajalukku läinud päevana, mis viis Tartus kokku kaks kuulsat kirjanikku. A. H. Tammsaare oli koos abikaasa Käthega tulnud Emajõelinna kolmeks päevaks oma hiljutise 60. sünnipäeva puhul, samal ajal oli samasse linna kutsutud viieks päevaks Nobeli auhinna laureaat Ivan Bunin.

Postimees kirjutab 6. mail 1938, et Bunin oli eelmisel päeval saabunud lõunase Riia rongiga. Pärast inimrohket ja lühiajalist vastuvõttu jaamas sõitis ta puhkama hotelli Grand, kus ta Tartus viibides peatus. Samas hotellis võttis ta õhtul jutule ajakirjanikud.

Postimehe teatel oli muu hulgas juttu sellest, et Bunin elas tol ajal alaliselt Pariisis ja oli teist nädalat ringreisil Balti riikides. Pärast Tartus viibimist oli tal kavas külastada Tallinna ning seejärel Pariisi tagasi sõita. «Kõikjal ta on esinenud ettekannetega,» lisas Postimees.

Uudis Postimehes 6. mail 1938. Foto: Digar

6. mai Päewaleht kirjutab, et Bunin sai ajakirjanikelt küsimuse ka selle kohta, et kirjastusühisus Loodus on avaldanud tõlkes tema romaani «Küla». «Sellele vastas kirjanik, et ta kuuleb seda esimest korda. Samasuguse üllatuse osaliseks on ta saanud Lätis ja Leedus, kus ka tema teoseid on tõlgitud, ilma et talt selleks mingisugust nõusolekut oleks küsitud. Ometi kuuluvad tema teosed Prantsuse seadustega autorikaitse alla,» märgib ajaleht. «Kirjanik näis sääraste seikade üle imestanud olevat.»

Kaks kuulsat kirjanikku kohtusid mõlema viimasel Tartu-päeval, 9. mail hotellis Grand kirjandusliku rühmitise Noor-Eesti korraldatud lõunal. Sellest oli professor Gustav Suitsu algatusel palutud osa võtma ka Ivan Bunin, «keda oli huvitanud kohtamine meie tuntuima kirjanikuga».

Kirjanduskriitik Aivar Kull on 30. jaanuaril 2018 vahendanud ERRis kirjastustegelase Alfred Kiviste meenutusi, mille järgi Tammsaare vastanud ettepanekule kohtuda Buniniga algul eitavalt: «Ei, seda ma küll ei soovi! Mis on minul ühist Buniniga? Kui seda siiski soovitakse, siis ei võta ma lõunasöögist osa!» Kui aga selgus, et Bunin juba ootab fuajees, seadnud Tammsaare tingimuseks: «Olgu, võtku Bunin lõunasöögist osa, kuid ärgu asetatagu Buninit lauas minu kõrvale istuma, samuti ei tohi minust koos Buniniga teha ühtki ülesvõtet!»

Aivar Kull on ühtlasi välja noppinud laused, mille on kirja pannud memuaarikirjutaja Jüri Šumakov: «Õhtusöögil peeti pidulikke tervituskõnesid. Tammsaare ei lausunud ühtki sõna. Hiljem, kui ta oli pealetükkivatest ajakirjanikest vabanenud, sai ta vestelda Buniniga. Kuigi Tammsaare ei olnud eriti jutukas nende inimestega, kes talle tuttavad polnud, siiski paistis, et Buniniga tundis ta end võrdlemisi vabalt.»

Vestluse sisust on Šumakov jäädvustanud vaid mõne Bunini lause: «Juba aastaid olen Pariisis, ent siiski tunnen end seal võõrana. Õnnelik on teie saatus, Tammsaare. Teie elate oma kodumaal, oma rahva keskel, kirjutate eestlastele, mina aga olen nagu kuivanud viigipuu.»

10. mai Päewaleht kirjutab, et 9. mail pidas Ivan Bunin Vanemuise kontserdisaalis loengu, milles ta rääkis muu hulgas kohtumistest kirjanik Lev Tolstoi ja laulja Fjodor Šaljapiniga. Samal õhtul sõitis ta Tallinna.

Sama päeva õhtupoolikul istus A. H. Tammsaare koos abikaasaga Tartu raudteejaamas kiirrongi. Ajalehes on kirjas, et sõitjaid oli väga palju, nii et rongile haagiti juurde vagun, mis oli mõeldud eeskätt kirjanikule ja ta abikaasale.