Erkki Keldo: kriisieelarve suruti teerulliga läbi

Erkki Keldo Foto: Elmo Riig

Kriisi ületamiseks on vaja ühtehoidmist, aga ilusatest sõnadest hoolimata käitub valitsuskoalitsioon ikka nii nagu tavaliselt.

Kriis on aeg, kus kogu ühiskond peab kokku hoidma ja püüdlema ühise eesmärgi poole. See on ainuvõimalik tee, et tulla riigina kriisist välja võimalikult kiiresti ja edukalt. Koroonakriisi alguses lubasidki kõik erakonnad, et tekkinud tervishoiu- ja tulevikus majanduskriisiga võitlemiseks peame unustama päevapoliitilised vaidlused ja keskenduma ühise eesmärgi, kriisist välja tulemise saavutamisele.

Sõnad olid ilusad, tegudes juhtus aga kahjuks see, mis tavaliselt. Koalitsioon ei võtnud arvesse mitte ühtegi ettepanekut, mida opositsioonierakonnad tegid lisaeelarvesse ja kriisiga seotud teistesse seadustesse.

Reformierakonna seisukoht lisaeelarve suhtes oli, et rahaeraldamised, toetused ja meetmed peavad aitama inimeste sissetulekuid säilitada, ettevõtteid toetada ja tagama ühiskonna toimimise. Meie ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks, hääletas valitsusliit ilma sisulise aruteluta maha.

Näiteks tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et lühendada ravijärjekordi. Soovisime, et Kredexi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeettevõtetele ja FIEdele. Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha Covid-19 erifondi, et aidata kriisist räsitud piirkondi ning tugevdada haige- ja töötukassa suutlikkust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda.

Kõigi prognooside kohaselt tuleb kriis pikk ja muudab majanduse ja ühiskonna mitmeid valdkondi.

Koalitsioon ei toetanud ka meie erakonna ettepanekut valmistada ette avaliku sektori kärped vastavalt sellele, kuidas vähenevad riigi maksutulud. Meie arvates on ainuõige, et keerulisel ajal näitab avalik sektor eeskuju ja tõmbab koomale nendes valdkondades, mis ei ole otseselt seotud kriisi lahendamisega.

Praegune koalitsioon on näidanud kõigile, et neid ei huvita koostöö ega spetsialistide arvamus. Kinnitasime kriisi alguses, et oleme valmis lisaeelarvet konstruktiivselt arutama ja andma oma panuse sellesse, et selles sisalduvad meetmed aitaksid meid eriolukorrast võimalikult valutult välju tulla. On näha, et ka avalikkust häirib, et koalitsioon asus siiski kriisi kuritarvitama ega olnud nõus konstruktiivset koostööd tegema.

Selle tagajärjel suruti lisaeelarvesse mitmeid kriisi lahendamisega mitteseotud meetmeid. Samal ajal aga ei oldud nõus toetama muudatusettepanekuid, mis suunaksid lisaraha kõige kriitilisematesse kohtadesse.

Eesti majandusele peab mõtlema tulevikku vaatavalt. Soovisime kahekordistada EASi meetmed mikroettevõtetele ja turismisektorile (praegu 10 ja 25 miljonit eurot), kuna praegused meetmed on ilmselgelt ebapiisavad. Väikeettevõtjad on jäetud täiesti saatuse ja juhuse hooleks. Ka inimestele, kes ei tööta töölepingu, vaid mõne muu lepinguga, lubati küll abi, aga tegelikult saavad nad ainult ennast töötuks registreerida.

Pehmelt öeldes ei huvita praegust valitsust ka omavalitsuste käekäik. Toetus ja abi omavalitsustele on vähene. Valitsus tunnistab, et tulumaksu laekumise vähenemise tõttu jääb omavalitsustel saamata 192 miljonit eurot. Rahandusminister ei ole suutnud veenvalt selgitada, kuidas kaetakse see 192 miljonit kriisi tõttu saamata jäävat maksutulu, pluss kriisiga seotud kulud. Selle kompenseerimiseks pakutakse 30 miljonit eurot otsetoetust, 30 miljonit teedeinvesteeringuteks ja 70 miljonit investeeringuteks ehk kokku 130 miljonit.

Need toetused on kiiduväärt, kuid lihtne matemaatika ütleb, et omavalitsustele nendest ei piisa. Raha samas on, kuid valikud on teised.

Meie arvates on ainuõige, et keerulisel ajal näitab avalik sektor eeskuju ja tõmbab koomale nendes valdkondades, mis ei ole otseselt seotud kriisi lahendamisega.

Just neil ja mitmeil muil põhjusil ei olnud võimalik kriisieelarvet sellisel kujul toetada. Teisalt on eelarvega ette nähtud samme, mille kiiret jõustamist peame vajalikuks. Näiteks töötukassa, haigekassa ja Kredexi kaudu inimestele ja ettevõtetele kiiresti tuge pakkuda sissetulekute languse vähendamiseks on möödapääsmatu. Seetõttu ei hääletanud me ka vastu.

Kõigi prognooside kohaselt tuleb kriis pikk ja muudab majanduse ja ühiskonna mitmeid valdkondi. Inimesed, riigid ja ettevõtted peavad harjuma muutunud keskkonnaga. Pärast piiranguid ja tervishoiukriisi lõppu ei saa majandust lihtsalt nipsust uuesti käima panna ja kuigi Eestis on tervise seisukohast asjad võrdlemisi hästi, ei ole see igal pool mujal maailmas kahjuks nii.

Aktuaalsete probleemide lahendamise kõrval peab riigil olema võime ja ressurss, et ka suvel, sügisel ja järgmisel kevadel olla valmis Eesti ees seisvaid probleeme lahendama, me ei tohi kõiki varusid esimese kahe kuuga ära kulutada.

Eesti on olnud innovaatiline, dünaamiline ja paindlik riik, mis on andnud meile eeliseid paljude suuremate riikide ees. Oleme saanud arendada e-riiki, ettevõtlus- ja majanduskeskkonda kiiremini, kui teised riigid suudaksid.

Nüüd arenguhüppe tegemiseks peab avalik sektor kaasama erasektorist inimesi, teadmisi ja oskusi, et kohaneda uue olukorraga. Vajame kogu ühiskonna tuge ning inimesi ei tohi lahterdada koalitsiooniks või opositsiooniks, ükski hea idee ei või jääda kasutamata.