Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/04/13083714t1h50c7.jpg)
Koroonaviirusest põhjustatud eriolukord on kajastunud ka Kalju Konsini uusimas luulekogus «Kummaline ilmamaa». 91-aastane autor on selle ise välja andnud nii nagu ka eelmised 18 värsivihikut.
«Salapärase viiruse / hämmastav jõud. / Pöörata pahupidi / kogu maailm. / Jätta varju rakettide raev. / Luua hääletu vaikus.» Selline on luuletus «Koroona (2020)». Järgmisel leheküljel teeb Konsin luuletuses «Kriis» tähelepaneku, et kriisiaeg on jätnud meid väga paljust ilma, kuid ühtaegu õpetab hindama asju, mis seni jäänud tähelepanuta.
20-leheküljelise luulevihiku lugeja saab teada sedagi, et paljud kardavad küll üksinduse vaeva, aga usk, lootus ja armastus on väga väärtuslikud ka üksinduses. «Unustad need - / ahastus ootab vaid ees.»
Kalju Konsini eelmine luulekogu «Kõrvalpilk» ilmus mullu novembris. Esimene sama autori poeeside vihik «Kuuüksindus» nägi trükivalgust aastal 2003.