Tuleohtlikud elektrijuhtmed ei pruugi silmale nähtavad olla

Ihastes Koidutähe tänava majas hukkus viieliikmeline pere tulekahjus, mis algas elektririkkest külmikute tagant.  Foto: prokuratuur

Eelmise aasta 11. detsembril hukkus Tartus Ihastes tulekahjus viieliikmeline perekond, tegemist on taasiseseisvusaja kõige rängema tulekahjuga elumajas. Päästjad jõudsid sellele põlengule mõne minutiga, kuid tulekahju kasvas nii kiiresti, et majast ei õnnestunud kedagi päästa. Õnnetuses hukkus kogu pere: 27-aastane naine, 38-aastane mees ning 7-, 3- ja 1-aastane laps.

Asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mille tulemused kinnitavad, et väga traagiliste tagajärgedega tulekahju algas elektririkkest.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Tatjana Tamme sõnul ei too ohvreid tagasi paraku mitte miski, kuid nii lähedastele kui ka avalikkusele on oluline teada, kuidas nii raske õnnetus sai juhtuda. «Tulekahjude puhul jõuab enne tuld inimesteni vingugaas, mis on väga mürgine. Ka nüüd tuvastasid ekspertiisid, et majas olnud inimeste surma põhjuseks oli vingugaasimürgistus,» ütles prokurör.

Peidus ohud

Kogutud tõendite ja ekspertiiside abil selgitati välja, et põleng sai alguse külmkapi tagant elektrijuhtmetes tekkinud rikkest. «Eksperdi hinnangul võis see rike olla seotud pikendusjuhtme pistikupesaga, kuid miks ja kuidas täpselt selline rike tekkis, jääb kahjuks selgusetuks, sest just sealt sai tuli alguse ning seadmed ja juhtmed olid seega väga kahjustatud,» lisas Tamm.

Sündmuskohalt ei leitud suitsuanduritele viitavaid tavapäraseid jälgi, ka ei lisandunud kriminaalmenetluse käigus sellekohast teavet.

Möödunud aastal sai mitmesuguste elektriseadmete rikete tõttu Eestis alguse ligi 60 kodutulekahju. Kui palju neist õnnetustest juhtus mullu Tartus ja Tartumaal, selgub selle nädala alguses valmivast päästeameti Lõuna keskuse ülevaatest. Nii päästeameti kommunikatsioonijuht Marek Kiik kui ka elektriinsener Ragnar Roos tõdesid, et just elektriseadmetest saab alguse üha rohkem õnnetusi, sest inimestel on kodus järjest rohkem elektritarviteid.

Möödunud aastal sai elektriseadmete rikete tõttu Eestis alguse ligi 60 kodutulekahju.

«Kui tulekahju tekib elektrijuhtmestiku rikkest, siis kaitseaparaadid ei ole millegipärast rakendunud,» selgitas üle 20 aasta tegutsenud elektriinsener Ragnar Roos, kes töötab ettevõttes Eaton Electric. «Eestis kehtivate normide järgi tuleb elektrijuhtmeid ning muid elektripaigaldise osi kaitsta kuumustoime eest. See tähendab, et juhtmete ning kaablite ees peab olema kaitseaparaat, mis ei lase neid üle koormata.»

Selline kaitse võib olla vana hea sulavkaitse ehk «kork» või tänapäevane liinikaitselüliti. Need tagavad kaitse nii lühise kui ka ülekoormuse eest. Kuid liinikaitselüliti ei kaitse siiski kõigis võimalikes ohuolukordades. «Kui juhe või kaabel on pisut vigastatud, aga mitte täitsa katki, ning vigastatud kohal tekib halvast ühendusest sädelemine, ei lülitu kaitselüliti välja,» ütles Roos. «Sellises rikkekohas ei suurene koormusvool, mis peaks panema kaitsme rakenduma, vaid pigem vastupidi.» Samas tekitab sädelev kontaktühendus juba mõne minutiga nii palju kuumust, et kui seal ümber on kergelt süttivaid materjale, siis võivad need põlema minna.

Puur leiab kaabli

Juhe võib viga saada lihtsasti. Näiteks seina sees olevaid kaableid vigastatakse puurimisel või pikendusjuhe kipub ukse vahele jääma. Sama võib juhtuda, kui sikutada juhet pistikupesast välja toitekaablist ja mitte pistikut ennast tõmmates. Üks tüüpilisimaid vigastatud toitekaableid on tolmuimeja oma.

Roosi sõnul võib tagantjäreletarkusena nentida, et viimased kaks-kolm aastat on Euroopa elektriaparaatide turul saadaval uut tüüpi kaitseaparaat, mis tagab kaitse sädeluse ja halva ühenduse vastu. Elektrikud kutsuvad seda sädeluskaitseks ning näiteks Saksamaal on see ka kohustuslik. Peale vaadates on tegu tavalise kaitseaparaadiga, kuid ehituslikult on tegu kõrgtehnoloogilise vooluvalvuriga. «Häda on vaid selles, et mitte üks Eesti seadus sädeluskaitset ei nõua, ning kuna see maksab tunduvalt rohkem kui teada-tuntud kaitseaparaadid, siis ei kiputa seda ka vabatahtlikult paigaldama,» märkis Roos.

Tallinna tehnikakõrgkooli elektritehnika õppekava juhi Kristo Vaheri sõnul on meil palju vanu maju, millel pole elektrisüsteemi seisukord täpselt teada. Aga võib oletada, et need ei vasta uuema aja tingimustele. Vaheri sõnul võib sädeluskaitse olla üks õnnetusi ennetav seade.

Elektriinsener Ragnar Roosi soovitusi, et vältida elektriõnnetusi

Ragnar Roos Foto: Erakogu

Erihariduseta inimesed ei tohi ise elektritöid teha, sest tavaline inimene ei pruugi osata ise juhtme ristlõiget valida, sageli ei tehta vahet ampritel ja voltidel.

Juhtmed ei tohi olla isolatsioonita või murenenud isolatsiooniga. Harukarbid peavad olema korras ja mitte lahtised. Katkised lülitid on ohtlikud, eelkõige niiskes keskkonnas, näiteks keldris või laudas. Suur ohumärk on, kui pistikupesa ümbruse tapeet on kuumuse tõttu pruuniks muutnud. Elektrikilp ei tohi olla täis sodi, näiteks saepuru ja ämblikuvõrke. Mõistlik on kasutada sädeluskaitset.