Video ⟩ Julge karupoeg tatsas Vaimastvere kortermajade vahel

Täna enne kella kolme päeval võisid Jõgeva valla Vaimastvere küla elanikud näha ootamatut pilti. Nimelt, kortermaja läheduses tatsas ringi julge karupoeg.

Silma järgi võib arvata, et tegemist on sel talvel sündinud mesikäpaga. Karupoeg tatsas rahuliku sörgiga majade lähedal aiamaadel. Vaimastvere lähedal asuvatel metsateedel on külaelanikud karusid silmanud varemgi, ent nii majade külje all pole vähemasti päise päeva ajal varem ühtki karu tunnistatud.

Jahimeeste soovitused karu kohtamisel:

Karuga kokku sattumise esimene reegel on, et alati tuleb jääda rahulikuks ning mitte sattuda paanikasse. 

Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. 

Karu kuuleb väga hästi. Kui liiguka looduses, siis tuleb aeg-ajalt häält teha või millegagi kolistada. Võimaluse korral astuda kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. 

Kui on näha karupoegi, tähendab see jahimeeste hinnangul suurt ohtu. Lähemale minna ei tohi, tuleb taganeda. Kui inimene satub emaslooma ja poegade vahele, ründab emakaru viivitamatult ohu allikat ehk inimest.

Karu suigub taliuinakusse septembrist novembrini (olenevalt ilmoludest). Ta teeb endale mugava pesa kas sipelgapessa, suure kuuse alumiste okste või tuulemurru alla. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui koer on leidnud karu pesa, tuleb inimesel eemalduda ja püüda koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus on inimene. Koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.

Kui leida karu poolt murtud uluk, siis tuleb eemalduda. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.

Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel majade või suvilate hoovides. Karu tuleb siis kolistades või valjude hõigetega majast eemale peletada. Kui on teada, et karu luusib majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes on mõistlik teha kõva lärmi.

Enamasti liigub karu ringi õhtuhämaruses või öösel. Päeval karu puhkab kusagil varjulises kohas. Suvel söövad karud väga hea meelega marju ja võivad liikuda ka päeval. Tavaliselt satuvadki karudega kokku seenelised või marjulised. Sügiseti käivad karud ka kaerapõldudel. Ei maksa minna karusid seal pildistama. Karud harjuvad lõpuks inimestega ära, neil kaob inimpelgus.

Koera ei tohi üksinda metsa jooksma lubada. Vabalt ringi liikuv koera satub varem või hiljem karule peale. Kui on kuulda ägedat koera haukumist ja taplust, siis tuleb eemalduda ja katsuda leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui inimene on lagedamal kohal, on tal toimuvast parem ülevaade.

Karu hoiatab enne rünnakut, tõustes tagajalgadele ja uriseb valjuhäälselt. Inimesel tuleb aeglaselt taganeda ja vestelda karuga rahulikul toonil. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Karule ei tohi silma vaadata, loomadele tähendab see kutset võitlusele. Ei tohi ka puu otsa ronida, selles on karu inimesest osavam ja kiirem. 

Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis tuleb pikali heita ning kätega pead ja kaela kaitsta ja teeselda surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul inimesest kiirem. Karu jookseb üllatavalt kiiresti, 60 kilomeetrit tunnis.

Tagasi üles
Back