Uuring: Eesti laste hammaste tervis on Euroopa üks halvimaid

Laps hambaarsti juures.

FOTO: Lilli Tölp

Tartu ülikoolis tehtud uuring näitab, et Eesti 3-, 6- ja 12-aastaste laste hammaste seisukord on Euroopa üks halvimaid. Suutervise nimel tasub järgida hambaarstide mantrat: pese kaks korda päevas hambaid, joo janu korral vett, söö magusat üks kord päevas ja hoia söögikordade vahe kolmetunnine.

Tartu ülikooli hambaarstiteaduse instituudi teadlased koostöös Eesti hambaarstide liiduga korraldasid Eesti haigekassa tellimusel 3-, 6- ja 12-aastaste laste hammaste tervisliku seisukorra üle-eestilise uuringu, milles osales üle 1300 lapse.

Tartu ülikooli lastestomatoloogia dotsent Jana Olak rääkis Kuku raadio saates «Kuue samba taga» uuringu tulemustest ja tõdes, et viimased Eesti laste hammaste seisukorda kajastavad uuringud tehti enam kui kümme aastat tagasi. Võrreldes viimaste uuringuandmetega on paranenud vaid kolmeaastaste laste hammaste seisukord: 71 protsendil on terved hambad.

Hambapesu.

FOTO: imago stock&people/imago/United Archives

Kuue- ja 12-aastaste laste hammaste olukord on veidi paranenud, aga mitte väga suurel määral. «39 protsendil Eesti 12-aastastest on terved hambad. Eesti lastest kehvema suutervisega on näiteks Poola ja Leedu lapsed. Kõikides teistes Euroopa riikides on laste hammaste seisukord parem kui Eestis. Näiteks Rootsis on tervete hammastega laste protsent saja juures,» rääkis Olak.

Harjumused

Uuringus küsiti lapsevanematelt ka seda, millised on lapse toitumisharjumused: kui sageli ja mida ta sööb ja joob. Kui lapsel on janu, peaks janukustutajaks olema vesi, sest mahl või piim läheb juba eraldi toidukorra alla. Umbes kolmandik lapsevanematest andis oma lapsele kommi üks kord päevas. Kaks kolmandikku lastest sai kommi päeva jooksul sagedamini kui korra.

«Hambaarstidele meeldib, kui lastele antakse kommiports üks kord päevas, mitte iga natukese aja tagant. Hammaste jaoks ei ole magusakogus oluline – sööge või terve pakk korraga, aga tehke seda üks kord päevas. See, kui sageli laps kommi sööb või mahla joob, mõjutab kaariese intensiivsust ja hambaaukude arvu,» ütles Olak.

Ta rõhutas ka kuldreeglit, et söögikordade vahe peaks olema kolm tundi. «Pärast söömist või mahla joomist kestab suus vähemalt poole tunni vältel happerünnak, mille tagajärjel hambad lagunevad. Kui me iga tunni tagant midagi suhu paneme, siis hoiame pidevalt suus happelist keskkonda, mis soodustab hambaaukude teket. Hambad tahavad vahepeal puhkust,» selgitas ta.

Kui laps oskab nätsu närida, on soovitatav tal pärast söögikorda 5–10 minutit suhkruvaba nätsu närida – see aeg on piisav, et suus tekkiv happerünnak tagasi lüüa.

Hammaste kontroll

Olak rääkis, et Eestis on palju lasteaedu ja koole, kus hambaarstid käivad hambaid kontrollimas ja ka ravimas. «Kui hambaarst tuleb kooli või lasteaeda lapse hambaid kontrollima, lubage seda,» pani Olak lapsevanematele südamele anda selleks oma kirjalik nõusolek. «Lastes tekib ühisel hambaarstivisiidil kambavaim ja nad tahavad oma hambaid näidata,» kirjeldas hambaarst uuringu läbivaatusperioodil nähtut.

«On lapsevanemaid, kes on keeldunud lapse hammaste kontrollist. Väga paljudel juhtudel kardavad nad ise hambaarsti ja püüavad seeläbi oma last justkui säästa, aga juhtub hoopis vastupidine,» arutles Olak.

Eestis on kuni 19-aastaste laste hambaravi tasuta. Seepärast oli hambaarstidele üllatav, kui 45 protsenti kolmeaastaste laste vanematest tunnistas, et ei ole seni hambaarsti juures käinud. Olak rõhutas, et hambaarstid tahaksid lapsi näha pigem sagedamini kui harvemini. «Kui kolmeaastasel on hambaaugud, siis see tähendab, et juba ühe-kaheaastaselt on midagi valesti tehtud. Hambaarstidena tahame lapsi kindlasti enne kolmandat eluaastat näha, et vaadata üle nende hammaste seisukord ja jagada vajaduse korral nõuandeid suutervise kohta,» innustas Olak.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu ülikooli lastestomatoloogia dotsendi Jana Olakiga Kuku raadio saates «Kuue samba taga». Saade on järelkuulatav.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles