Farmakognoosia professor ja ravimtaimede uurija Ain Raal tõdeb naadi erakordsest vastupidavusest ja levimisvõimest rääkides naljaga pooleks, et issanda loomaaeda see taim küll ei kuulu.

FOTO: Erakogu

Vaevalt leidub Eestis aednikku, kes poleks vähemal või rohkemal määral olnud hädas naadiga. Sellel, juba praeguselgi aastaajal kõikjal nähtavalt pead tõstval taimel on kombeks oma laia juurestiku ja kiiresti kasvava maapealse osaga võtta teistelt taimedelt nii valgust, ruumi kui ka toitaineid.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Naadist kui kasulikust toidutaimest on viimastel aastatel aina rohkem räägitud. Tegelikult pole täit veendumust, et selles umbrohus peituks märkimisväärselt suurt tervendavat jõudu.