Uuringu esimeses laines osalemise kutse saanud inimesed on uuringu korraldajatelt palju küsinud, kas nad peaksid minema uuesti testimisele ka siis, kui nad on varasemalt juba perearsti saatekirja alusel või tööandja poolt saadetuna käinud proovi andmas. Koroonaviiruse levimuse uuringu töörühma juhi, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja professor Ruth Kalda sõnul on nii küsitlusele vastama kui ka testima oodatud tõesti kõik inimesed, kes on saanud sellekohase kutse uuringufirmalt Emor.

Tartu ülikooli veebisait annab teada, et oluline on teada, milline on koroonaviiruse levimus just praegusel ajahetkel ja kuidas see pilt muutub uuringu perioodi jooksul. Seetõttu tuleks võimalikult tõeste andmete saamiseks minna testimisele ka siis, kui inimeselt on juba kord võetud ninaneelust koroonaviiruse aktiivset nakkust näitav proov.

«Meie jaoks on väga väärtuslik see info, milline on just praegu kõikide inimeste proovi tulemus, ka siis, kui on juba kord testimas käidud ja saadud kas positiivne või negatiivne tulemus,» rääkis professor Kalda. «Levimust arvutatakse just hetkeseisu, mitte nädal või kaks tagasi tehtud proovi tulemust arvestades.»

Kaheksa nädalast lainet

Uuring koosneb kaheksast ühenädalasest lainest ja igasse lainesse valitakse inimesed rahvastikuregistri põhjal juhuslikkuse alusel. Nii võib professor Kalda sõnul ka juhtuda, et kord juba uuringus osalenud inimene saab kutse osaleda mõnes hilisemaski uuringulaines. «Ka sellisel juhul julgustan ma inimesi uuesti küsimustikku täitma ja proovi andma, kuna uuringu oluline osa on näha, kuidas viiruse levik ajas muutub,» lisas ta.

Ruth Kalda on esimese uuringulaine käivitudes saanud mitmeid teisigi küsimusi uuringusse kutsutud inimestelt, kes kahtlevad, kas nad ikka on uuringu jaoks sobivad. Nii näiteks on küsitud, kas uuringu kutse saaja pole mitte liialt vana selleks, et tema andmed teadlastele huvi pakuksid. Või ka seda, et kui inimesel pole ühtegi viirushaigusele viitavat sümptomit, kas siis peaks ikka proovi võtmisega vaeva nägema.

Professor Kalda rõhutas, et kuna nii eakad kui ka täielikult haigusnähtudeta inimesed on osa Eesti rahvastikust, siis on kõigi andmed uuringu jaoks kõrge väärtusega. «Kuna me soovime saada võimalikult tõepärast pilti viiruse levikust Eesti rahvastikus, siis on tõesti iga inimene, kes uuringu kutse saab, väga oodatud selles osalema, seda enam, et paljudel võibki nakkus kulgeda ilma oluliste haigustunnusteta,» rääkis professor. «Mõistagi pole uuringus osalemine kohustuslik ja igaühel on õigus sellest keelduda.»

Küll aga tõdes uuringu juht, et praegusesse uuringusse on kaasatud üksnes täisealised elanikud, sest laste uurimiseks on kehtestatud täiskasvanutega võrreldes veelgi rangemad eetikanõuded ning selleks oleks vaja ka lapse eestkostja nõusolekut. «Laste uurimine nõuab tunduvalt pikemat ettevalmistust, aga eriolukorra tõttu peame me praegu tegutsema kiirelt,» rääkis Ruth Kalda.

Palju on küsitud sedagi, kas inimene, kel ei ole võimalik autoga testimispunkti sõita, langeb uuringust välja. «Auto olemasolu ei ole kindlasti uuringus osalemise eeldus,» täpsustas professor Kalda. «Koostöös Medicumiga on tagatud proovi võtmine ka neile, kes ei saa ise testimispunkti minna. Sel juhul saab proovi võtmise meeskonna kutsuda endale koju või leppida selleks kokku enda jaoks sobiva kohtumispaiga.»

Lisaks on huvi tuntud, kas antud uuringuga saab kindlaks teha ka läbipõetud haigust, ehk uurida haiguse vastaseid antikehasid. Kuna praeguse uuringu eesmärgiks on hinnata nakatumise hetkelevimust, testitakse uuringus viiruse RNA olemasolu organismis ja mitte antikehi.

«Antikehade määramiseks puudub hetkel usaldusväärne näpuvere test ja veenivere proovi ei ole võimalik antud uuringu raames teha,» selgitas professor. «Siiski on tegelikud haigestumise näitajad samamoodi väga olulised, sest kui tekib näiteks haiguse teine laine või haigus hakkab meil iga-aastaselt korduma nagu gripp, siis oleme järgmisel korral palju targemad ja enam ette valmistunud.»

Valitsuse tellimusel

Koroonaviiruse levimuse uuringu tellis Tartu ülikoolilt vabariigi valitsus, et saada tõenduspõhist infot viiruse leviku kohta Eesti rahvastikus, nii sümptomitega kui ka asümptomaatiliste inimeste seas.

Iga uuringulaine järel esitavad TÜ teadlased valitsusele viiruse levimuse kohta vahekokkuvõtte, mis aitab hinnata eriolukorras kehtestatud meetmete mõju ja vajadust seniseid piiranguid muuta.

Uuringu kohta saab üksikasjalikumalt lugeda siit.