N, 2.02.2023

Vanarahvas tundis evangelist Markuse mälestuspäeva äkksurmapäevana

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Vanarahvas tundis evangelist Markuse mälestuspäeva äkksurmapäevana
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Evangelist Markus Peterburis Kaasani katedraali altariruumi esises pildiseinas.
Evangelist Markus Peterburis Kaasani katedraali altariruumi esises pildiseinas. Foto: Vikipeedia

Markusepäeva tuntakse rahvakalendris äkksurmapäeva, ka surmapäeva ja margusepäeva nime all, aga samuti ussikuningapäevana, sest ussikuningas kutsub just sel päeval oma alamad nõupidamisele, on kirjas Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi veebiväljaandes «Eesti rahvakalender».

Markusepäeva nimetus on pärit kirikukalendrist, kus see on evangelisti ja kirikupatrooni Markuse mälestuspäev. Tema kui kaitsepühaku poole pöörduti abi otsimisel ootamatu surma vastu. Pilistvere kiriku paberites aastast 1680 leidub teade, et püha Markuse päeva pühitsemine kaitseb karja äkilise surma eest.

Töötegemise keelust sel päeval on tehtud tähelepanek 1694. aastal Mihklis. Alutagusel arvati, et sel päeval ei tohtinud künda, sest see töö võis tuua ootamatu surma künnihärgadele ja muule karjale.

Märksõnad
Tagasi üles