Kliinikum taastab järk-järgult plaanilise ravitöö
23. aprill 2020, 11:48
Tartu ülikooli kliinikum peab plaanilise ravitöö taastamisel silmas ennekõike nii patsientide kui tervishoiutöötajate ohutust ning taastab plaanilise ravitöö järk-järgult, samal ajal pidevalt COVID-19 levikut Eestis ja ka mujal maailmas jälgides.
«Haiglad on olukorras, milles pole kunagi varem olnud. Sellest hoolimata soovib kliinikum pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi nii eriolukorra ajal kui ka sellest välja tulles,» kinnitas Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja Marek Seer. «Kui eriolukorra ajal jätkus lisaks erakorralisele abile ka selline ravi, mida ei olnud võimalik edasi lükata – seda nii ambulatoorsete vastuvõttude kui ka haiglaravi puhul, siis arvestades COVID-19 levikut Eestis, on õige aeg leida sobivad viisid tavapärase töö juurde naasmiseks,» lisas Seer.
Lisaks terviseameti allkirjastatud juhistele on kliinikumi kriisijuhtimismeeskonnas välja töötatud plaaniliste raviteenuste taastamise hindamise kriteeriumid. Kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi sõnul määratakse nende kriteeriumite alustel, mis erialadel ja millises mahus saab plaanilist ravitööd taastada. «Kindlasti on töö taastamine erialati erinev, niisamuti selle ajaline telg, sõltudes muu hulgas haigete logistikast ja protseduuride vajadusest,» selgitas professor Starkopf.
Ravitöö taastamisel tuleb leida tasakaal nii eriolukorra tõttu arstiabist ilma jäänud patsientide kui ka teiste järjekorras olevate patsientide vahel. «Tartu ülikooli kliinikumil on kõikide nende patsientide andmed, kelle plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, päevaravi või statsionaarne ravi eriolukorra tõttu edasi lükkus. Võtame nende patsientidega ise ühendust, et leppida kokku, kuidas planeeritud vastuvõtud või haiglaravi toimub. Lähtume põhimõttest, et eelistatud on patsiendid, kelle ravi edasi lükati, kuid samas peame leidma ka võimalused teistele patsientidele, kelle eriarsti vastuvõtu või haiglaravi vajadus on muutunud akuutsemaks,» ütles Tartu ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar. «Täname patsiente mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest. Palun jälgige ka edaspidi meie infokanaleid, jagame igapäevaselt ravitöö taastamise infot ka kliinikumi koduleheküljel,» lisas ta.
Ravitöö taastamine tähendab muu hulgas seda, et patsientide ja töötajate ohutuse nimel järgitakse kliinikumis ka edaspidi rangelt kõiki viiruse tõkestamise reegleid, mistõttu tuleb haiglasse sisenejatel läbida kontrollpunkt sissepääsu juures. «Majja sisenedes kontrollitakse teie terviseseisundit ning tagatakse isikukaitsevahendid,» selgitas ravijuht ning lisas, et ka patsientidel on suur roll infektsioonikontrolli nõuete järgmisel. «Patsiendid peavad hoidma haiglaruumides kahemeetrist distantsi teiste patsientidega ning järgima kätehügieeni reegleid,» rääkis ravijuht Andres Kotsar.
Just rangete infektsiooninõuete täitmine ja kontrollpunktide sisseseadmine on kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopfi sõnul olnud efektiivsed COVID-19 leviku tõkestamisel haiglaruumides. «Teiste riikide kogemusel saame öelda, et viiruse haiglast eemal hoidmine on võtmetähtsusega, mistõttu on plaanilise ravitöö taastumine just sammhaaval ainuõige lahendus,» ütles professor Starkopf.