Tartus lahutati abielu kahe naise vahel

Samasooliste abielu. Foto: Artur Kuus

Aastas teevad Eesti perekonnaseisuametnikud umbes 3000 abielulahutuse kannet. Nii võinuks ka selle kaheksa aastat väldanud abielu lõpp, mis Tartu õnnepalees vormistati enne lihavõtteid, olla vaid pelk lisandus tuima statistikasse – asjaosalistele küll oluline teetähis elukaarel, aga mis see teiste asi on. Kuid asjaolu, et lahutajad olid mõlemad naised, vanuses 30–40 aastat, oli sel korral tekitanud hulga küsimusi. Eelnes ka proovimine, kas registrisüsteem ülepea võimaldabki sellist kannet teha. Võimaldab küll.

Erakordne oli selle lahutuse puhul, et üks naistest oli veel hiljaaegu olnud mees ja abielu lahutamise küsimus kerkis alles siis, kui märtsi algul tuldi mehe soo- ja nimevahetust vormistama, arstliku komisjoni otsus kaasas. Muutus ka isikukood. Eesti seadused ei näe ette võimalust kahe samast soost inimese abieluks ja kui nad ise poleks vabatahtlikult lahutuse avaldust sisse andnud, oleks lihtsustatult öeldes tulnud rahvastikuministril kohtusse pöörduda abielu kehtetuks tunnistamise nõudega.

Siseministeeriumi andmetel tehti 2018. aastal rahvastikuregistrisse seitse ja 2019. aastal 22 soo muutmise kannet. Samas ei ole võimalik tuvastada, kui paljud on enne soo muutmist sel põhjusel abielu lahutanud – lahutuse soovi ei pea põhjendama.