Grete Sarap: Koolivaheaeg eriolukorras: õnn või õnnetus?

Grete Sarap Foto: Sille Annuk

Aprilli koolivaheaeg tuli sel aastal teisiti. Paljud uued asjad on esialgu harjumatud ja vastumeelsedki. Olles aga pettumuse barjääri ületanud, peame tihti endalegi üllatuseks tunnistama, et mitte kõik, mida tehakse teisiti, ei ole tehtud kehvemini.

Koolivaheaega on noortel sel aastal harjumatu ja uudne veeta. Noortekeskused ja noortega töötavad spetsialistid üle Eesti on koolivaheajaeelsetel nädalatel teinud ära suure ettevalmistustöö ning kindlustanud, et noortel ei jääks sel koolivaheajal midagi tegemata või saamata. Tõsi küll, tegevusvorm erineb tavapärasest. Samas – tihti on ju just noored need, kes muudatusi lihtsamini omaks võtavad või algatavad neid ise. Seega on uued vormid põnevad.

Noorsootöötajad on kogunud noortelt infot, millega ja kuidas soovivad nad koolivaheaega täita. Tartus pakuvad tavapäraselt tegevust noortekeskused, huvikoolid, muuseumid, raamatukogud ja seltsingud. Kogu info on koondatud Tartu kodulehele tartu.ee/et/koolivaheaeg.

Sama on teinud ka Teeviit ja kogunud ideid lehele www.teeviit.ee teemaviitega #sisukasvaheaeg. Võib isegi öelda, et nii suurt ettevalmistust koolivaheajaks ei ole kunagi varem tehtudki. Tegevust alates patsipunumiskunstist tehnilise nikerdamiseni leiavad kõikvõimalike huvidega noored. Uusi teadmisi saab omandada vebinaridel ning mõtiskleda oma tulevikusuundade ja valikute üle või panna end proovile hoopis sportlikes ja seikluslikes ettevõtmistes. Valikut on seinast seina, kõikidele vanuseastmetele ja mis kõige olulisem – see kõik on noortele tasuta. Valikuid on kohati nii palju, et võtab silme eest kirjuks. Valimisel on terve vaheaja abiks noorsootöötajad nii e-noortekeskuses, Facebookis kui ka Instagramis.

Kuigi kontakttöö noortega on seiskunud, ei ole noorsootöötajatel noortega kontaktid kadunud. Kohati lausa vastupidi. Kui varem tulid paljud noored noortetuppa, et segamatult piljardit kõksida, siis praegu tuntakse puudust just suhtlemisest ja inimlikust kontaktist. Väga paljud lapsevanemad on küll kodukontoris ja oma lastele iga päev füüsiliselt lähemal, kuid see ei tähenda kahjuks seda, et nüüd on kõikidel noortel käeulatuses inimene, kes tunneb piisavalt huvi tema olukorraga hakkama saamise vastu. Väga paljudele noortele on selles huvitundja rollis endiselt noorsootöötaja.

Noortelgi tasub meeles pidada, et koolivaheaeg ei ole ebaõnnestunud, kui nädala lõpuks pole uusi meisterkoka oskusi, trimmis kõhulihaseid või tulevikuvisioon järgmiseks kümneks aastaks.

Teisalt on sagedamad konfliktid vanemate või õdede-vendadega, kellega peab nelja seina vahel terveid päevi koos veetma. Noorte sotsiaalsed oskused veel arenevad ning stressi aitab tihti leevendada ja lahendada just noorsootöötajad, olles kuulaja ja esmase nõustaja rollis. Suheldakse juba varem tuttavate kanalite kaudu – Instagram, Facebook, Tik-Tok ja Discord. Ühtki noort, kes vajab abi, tuge või lihtsalt inimest, kes küsiks, kuidas tal päev on läinud, ei jäeta tähelepanuta.

Põnevast tegevusest hoolimata ei saa unustada, et eelkõige on vaheaeg puhkamiseks. Noortelgi tasub meeles pidada, et koolivaheaeg ei ole ebaõnnestunud, kui nädala lõpuks pole uusi meisterkoka oskusi, trimmis kõhulihaseid või tulevikuvisiooni järgmiseks kümneks aastaks. See ei olene ega tulene distsipliini- või ajapuudusest ega ka mitte laiskusest. Pikk kooliaasta on peaaegu seljataga, eriolukorraga kohanemine ja muutused on olnud stressirohke aeg.

Noortel tasubki võtta aega lihtsalt olemiseks. Üheskoos lihtsalt olla saab ka Zoomi, Discordi ja Skype’i keskkonnas, mis on juba koolitööde tegemisest tuttavad. Sõpradega hängimine ja tšättimine ei jää ära, vaid seda saab teha digiajastule omastes vormides.

Paljudele lapsevanematele võib alanud nädal tunduda peaaegu et puhkus. Lõpuks saab keskenduda oma tööle, ilma et koosolekute vahel oleks tarvidus koosinusteoreeme või füüsikaseadusi meelde tuletada. Enne laste õue tuulutama saatmist tasub neile 2+2 reeglit, otsekontaktide vältimist ja muid tervise hoidmise abinõusid meelde tuletada. Vanematel tasub huvi tunda noorte koduvälise tegevuse ja käikude vastu.

Ka eriolukorda ja piiranguid tõsiselt võttes võib koolivaheajast saada põnev seiklusi täis aeg, kus õppida uusi oskusi, suhelda sõpradega, mõtiskleda oma tuleviku üle ning mis kõige tähtsam, lihtsalt puhata.

Keskendudes iga päev sellele, mis parasjagu võimalik ei ole ja mida teha ei saa, ei muutu keelatud asjad ju lubatuks. See muudab vaid endal meele kibedaks ja raiskab aega ning seda tasub ka noortele meelde tuletada. Tasub olla paindlik ning suunata oma tähelepanu eriolukorra ajal tekkinud uutele võimalustele. Me ei saa muuta olematuks liikumispiiranguid, küll saame muuta suhtumist. Kas koolivaheajast kriisiajal saab õnn või õnnetus, on ka iga noore enda kätes.