Vahur Kollom: paneme kõrged riigiametnikud dieedile

Vahur Kollom Foto: Sille Annuk

Kõrgemate riigiteenistujate palgatõus on kriisi ajal nagu külm dušš kõikidele Eesti inimestele. Äratas, ehmatas ja riivas õiglustunnet. Isegi kõrgelt mäelt kostvad vabandused ei muutnud otsuse mõju kuidagi paremaks. Halvemat ajastust palgatõusuks olnuks raske leida. Palgatõusu tagasipööramine on aga palju kõvem pähkel, mis nõuaks riigimehelikkust.

Mis siis tegelikult juhtus? Aprilli alguses tõusis ametipalk presidendil, riigikogu liikmetel, ministritel, kohtunikel, riigikontrolöril, peaprokuröril, riigisekretäril, Eesti Panga presidendil ja paljudel teistel. Näiteks riigikogu liikme palk on nüüdsest 4330 eurot. Riigikogulame võib veel taotleda kulutuste hüvitamist kuni 1299 eurot kalendrikuus (kuni 30 protsenti ametipalgast). Need legendaarsed kuluhüvitised, mida kasutatakse usinasti autode üürimiseks ja eks majoneesiostu lugusidki peaks rahvas hästi mäletama.

Kui erasektor kannatab tugevate kärbete all, ei ole moraalselt õige ega õiglane maksumaksja raha raisata erakondade ja poliitikute ülalpidamisele. Riigikogu ja valitsus peavad käituma ettevõtjaga solidaarselt. Riigi kulude kokkuhoiuks ei ole õige kärpida nende inimeste palkasid, kus riik kohtub reaalselt inimestega – päästeamet, politsei, meditsiinitöötajad, õpetajad. Samuti nende palkasid, kelle sissetulek on niigi väike.

Paneme kõrged riigiametnikud dieedile. Riigikogu peab vähendama kõrgemate riigiteenijate, ka riigikogu ja valitsuse liikmete ametipalka. Vabandusi pole mõtet otsida, puhtalt poliitilise tahte küsimus. Kellegi peale pole mõtet ka näpuga näidata, sest nende muudatuste tegemine puudutab ühiselt nii koalitsiooni kui ka opositsiooni. Seadusandja võimuses on muuta reeglid ühiskonna jaoks õiglasemaks. Vähendada ametipalka ja kaotada riigikogu liikmete kuluhüvitised – see tõstab riigikogu autoriteeti.

Samamoodi on vaja vähendada erakondade rahastamist. Esimeses kvartalis eraldas riik erakondadele ligi 1,3 miljonit eurot, läinud aastal kokku 5,4 miljonit eurot. Peaministripartei hiljutine sotsiaalmeediareklaam võimaldab teha järeldusi, kas maksumaksja raha kasutakse ikka nii, nagu peab.