Tartu saatis valitsusele ettevõtjate uued ettepanekud kriisist välja tulemiseks

Tartu kriisikomisjoni esimees ja linnapea Urmas Klaas. Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus saatis vabariigi valitsusele Tartu ja Tartumaa ettevõtjatelt uued ettepanekud, mis aitaksid riigil leevendada kriisisituatsioonist tulenevaid probleeme. Kuu aega tagasi valitsusele edastatud Tartu ettevõtjate ettepanekutest on mitmed juba arvesse võetud.

 

Aprilli alguses pöördus linn teist korda Tartu ja Tartumaa ettevõtete poole, et koguda ettepanekuid konkreetseteks meetmeteks, mis aitaksid neil kriisist tulenevat olukorda leevendada. Tartu linnavalitsus koondas ettepanekud taas kokku ja saatis need valitsusele.

 

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul vajab majandus kriisist väljatulekuks pikemaajalist plaani. «Paljudes sektorites probleemid alles hakkavad ilmnema,» ütles linnapea.  

 

Eriolukord on seadnud suure surve alla majutuse ja toitlustuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning teenindussektorid, kus ettevõtjad on nõudluse puudumisel teenuse pakkumise peatanud ning töötajad on saadetud lühiajalisele puhkusele. Töötleva tööstuse ja infotehnoloogia ettevõtted vähendavad kulusid ja näevad suuremaid probleeme tellimuste puudumise tõttu aasta teises pooles, iduettevõtted ootavad riigilt rahalist tuge just käibekapitalivahendite katmiseks.

 

Suurürituste korraldajad ootavad riigilt kompensatsiooni ärajäänud ürituste kulutuste ja saamata jäänud tulu tõttu. Kaubandusega tegelevad ettevõtted soovivad võimalust taotleda käibelaenu või rahalist toetust igakuiste püsikulude tasumiseks kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni.

 

Valitsusele saadetud kirjas on esitatud neli konkreetset ettepanekut, mis leevendaks väga paljude ettevõtete olukorda. Nende seas on mitu varem tehtud ettepanekut, mida riik seni arvestanud pole.

 

Tartu ettevõtjate ettepanekud:

 

1. Avaliku sektori investeeringumahtude suurendamine:

Ettevõtjate ettepanek riigile on investeerida senisest enam ehitustegevustesse ning infosüsteemide arendusse olukorras, kus ettevõtjate käibed on langenud 30 protsenti või rohkem ning ettevõtted püüavad säilitada töökohtasid.

 

2. Ümberõpe ja välistööjõu hoidmine:

Töötleva tööstuse ja infotehnoloogia ettevõtjad tegid ettepaneku hoida välismaist oskustööjõudu Eestis ja toetada nende töörändlust. Lisaks peaks riik tegelema inimeste suunamisega ümber- või täiendõppesse. Ettevõtted peavad oluliseks digitaliseerimise ja automatiseerimise kasvu, mis tingib digitaliseerimist toetavate spetsialistide vajaduse kasvu Eestis.

 

3. Käibelaenu ning rahalise toetuse andmine:

Ettevõtjad tõid välja, et senised Kredexi meetmed (erakorralise käibekapitali laenu või investeerimislaenu andmine) on suurettevõtete jaoks kulukad ja kehtestatud maksimaalne summa ei kata tekkinud vajadusi.

 

4. Töötasu hüvitise maksmise perioodi pikendamine töölt eemale jäänud või vähenenud töötasuga inimestele:

Ettevõtjate ettepanek on töötukassa meedet pikendada ja läheneda probleemidele sektoripõhiselt. Töötlevas tööstuses tekib vajadus töötukassa töötasu hüvitise järele alles hilissuvel/sügisel. Töötasu hüvitise meetme puhul tuleb arvestada ka neid töö kaotanud töötajaid ning ettevõtjaid, kes tegutsevad käsunduslepingu alusel või FIE-na ja maksavad riigile tööjõumakse.

 

Lisaks tegid ettevõtjad veel teisigi ettepanekuid, mille linn valitsusele edastas. Näiteks peaks riik pidama ettevõtjate arvates läbirääkimisi kommertspankadega, et lisaks pangalaenu põhiosa maksepuhkusele oleks ettevõtetel ajutiselt võimalik taotleda maksepuhkust ka intressimaksetele. Ühtlasi ootavad ettevõtjad riigipoolset avatud ja kaasavat suhtlust, sest üheks olukorda pingestavaks teguriks on teadmatus, millisel moel tervisekriisi piiranguid leevendama hakatakse ning millises järjekorras samme ette võetakse. Sealhulgas ootavad otsuseid ka ürituste korraldajad, kas ja kui pikaks ajaks peavad nad seni plaanitud üritused edasi lükkama või need üldse ära jätma.