Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/09/05/12530835t1h28c6.jpg)
/nginx/o/2020/04/19/13061921t1h6965.jpg)
Judo, mis jaapani keeles tähendab «pehmet teed», on tugevate traditsioonide ja väärtustega spordiala. Laupäeval 40. aastapäeva tähistanud Tartu Do judoklubi on läbi aastate seadnud eesmärgiks kasvatada mitte tugevaid sportlasi, vaid tugevaid isiksusi. Tatamilt on nende aastatega välja kasvanud tuntud arste, advokaate ja ka WRC autoralli maailmameister Martin Järveoja.
Eriolukorra tõttu jäi Do aastapäevapidu küll pidamata, kuid tagasi vaadates on, mida meenutada.
Mitmekülgne trenn
Eesti judo algus jääb 1960. aastate lõppu. Tartus olid selle ala esimesed eestvedajad Andres Lutsar ja Riho Rannikmaa. Alguses puudus õige varustus ja treeningusaal. 1973. aastal kolisid judokad aga Tähtvere pargi ääres asuvasse Dünamo saali.
Lutsari jälgedes sai Tartu Dünamo treeneriks tema kasvandik Riho Rannikmaa, kelle usinamate õpilaste hulka kuulus ka näiteks Andres Põhjala, praegune Tartu Do klubi peatreener.
Klubi algusaastatel ei sisaldanud treeningud ainult saalis rassimist, koos käidi ka näiteks Emajõe kaldaid puhastamas. «Me treenisime Tähtveres ja Emajõe kallas oli väga prügine. Siis läksimegi jooksuga jõe äärde ja paar tundi koristasime,» meenutas Andres Põhjala.
1980. aastal asutati Tartus rahvaspordiklubi Do ja 1983. aastal said judokad treenima hakata uues Tähtvere kaarhallis. Kuid uus koht ei tähendanud ideaalseid tingimusi: Do treeningusaali ja rõivistu vahel oli ligi 300 meetrit lagedat maad.
«Me treenisime Dünamo ujula kõrval koosolekute ruumis, kus duširuumi polnud,» selgitas Põhjala. «Pidime pesemiseks sauna minema majast välja, teisele poole. Mäletan küll neid talvel külmaga käimisi.»
Pööre Tartu Do ajaloos toimus 1987. aastal, kui Riho Rannikmaal tekkisid lahkhelid Dünamo juhtkonnaga, sest Rannikmaa soovis, et kaarhall jääks judole. Nii lõpuks ka otsustati, kuid Rannikmaa ei jätkanud enam eestvedajana, uueks peatreeneriks sai Andres Põhjala.
Tema käe all hakkasid treenima ka Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktori Ago Kõrgvee pojad Lauri ja Andrus. Alguses ei tahetud ta poegi trenni võtta, sest nad olid liiga väikesed.
«Leppisime Andres Põhjalaga lõpuks kokku, et kui nutma hakkavad, ei tule sellest midagi välja. Aga neile hoopis hakkas meeldima ja said ilusti hakkama,» meenutas Kõrgvee. «Judo andis paljudele noortele esimese tõelise kasvatuse, mõnel juhul olid treenerid lastele vanemate eest.»
Põhjala sõnul on judo spordiala, millega kaasnevad väärtused nagu viisakus, julgus, siirus, enesekontroll ja tahtejõud. Ta ei salga, et klubi unistus on olümpiamängud. «Me ei tee sporti niisama. Mattias Kuusikul oli enne eriolukorda reaalne võimalus olümpiale pääseda, aga tahtmist jagub ka noorematel,» kinnitas Põhjala. Ometi pole medal tema sõnul inimesest tähtsam. «Kõige olulisem on tublide inimeste kasvatamine,» rõhutas peatreener.
Keeruline aeg
Meeskonnavaimu on aastaid kasvatanud suvelaagrid, mis varem kestsid 26 päeva. «Hommikul ootas ees kümme kilomeetrit jooksu ja kõik peksti välja. Kes sörkis, kes nuttis, aga kõik osalesid,» rääkis Põhjala. Sel suvel on laagrid küsimärgi all.
«Eriolukord on meile väga raske olnud. Judo harrastamiseks on tarvis treeningupartnereid,» nentis Põhjala. Kuid judos kehtib põhimõte, et raskused on ületamiseks, ja see nii treenivad judokad praeguveebis.
Do klubis harjutab 650 judokat, 10 treenerit edendavad ala Tartus ja väiksemates kohtades. Klubi sportlased on koju toonud lugematul arvul Eesti meistritiitleid, samuti kümme medalit tiitlivõistlustelt.