Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13060472t1hc794.jpg)
150 aastat tagasi, 17. aprillil (vkj) 1870, «Keisri Herra Aleksander Nikolajewitshi 52. sündimisepäewal», kolis Johann Voldemar Jannseni eestvõttel viis aastat tagasi asutatud Vanemuise laulu- ja mänguselts majja Jaama tänavas, kus praegu tegutseb laulupeomuuseum. Möödus veidi enam kui kaks kuud ja seesama maja sai teatrilooliselt väga tähtsaks: 24. juunil kanti ette Lydia Koidula näidend «Saaremaa onupoeg».
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13060474t1h9a94.jpg)
Meestelaulu edendamise põhjendusel loodud selts oli juba seitse korda kolinud. Esimene asukoht oli Maarja koguduse köstrimajas praeguse Lepiku 1a krundil, mis asus toona Botaanika tänaval. Jaama tänava majja, mille selts ostis koos suure aiaga ehitusmeister Rogerilt, koliti aga praeguse Tähe tänava alguses olnud hoonest.
Kolimine oli Aleksander II sünnipäevale kohaselt korraldatud rongkäiguna, kõlasid pillimäng, laulud ja kõned.
«Piddorong» liikus raekoja ette ja seejärel üle kivisilla Rogeri majja. Sinna sisenemiseks tuli osta pilet, mis Vanemuise seltsi liikmetele, põllumeeste seltsi asutajatele ja nendega kaasa tulnud naisterahvastele maksis kümme kopikat ja võõrastele meesterahvastele 20 kopikat, nagu kirjutas Eesti Postimees 15. aprillil 1870.
Sama ajalehenumbri esiküljel oli keisrihärra sünnipäeva puhul avaldatud saksa helilooja ja koorijuhi Franz Abti eestikeelne laul koos noodiga.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13060484t1h4b3c.jpg)