Aias rõõmu pakkuvast võõrtaimest võib looduses suur nuhtlus saada

Karuputke võimsa koloonia taustal pildile jäänud keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk toonitas, et osa võõrsilt pärit taimeliike ei tohi meie aiapidajad üldse kasvatada. Paljude teiste ilusate võõrliikidega tuleb aga väga hoolas olla, et need loodusse ei satuks. Foto: Erakogu

Selles, et rohenäpud istutavad kevaditi oma aedadesse kaugetelt maadelt pärit taimi, mis oma tavapäratu või värvilise välimusega silmailu pakuvad, pole midagi tavatut. Seejuures tuleb aga meeles pidada, et nii mõnigi neist võõrliikidest võib aia taha loodusesse levides hakata pahandust põhjustama.

Võõrliikideks loetakse neid taimi, mis inimese abita siia ei jõuaks. Omaette rühmana käsitletakse invasiivseid võõrliike, millel on kalduvus loodusesse sattudes vohama ja kohalikku taimestikku hävitama hakata. «Neid ei tohi ka mitte oma aias kasvatada,» toonitas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.

Eestis on praegu keelatud liikide nimekirjas 13 taimeliiki, Euroopa Liidu omas 36 ja nende arv pidevalt kasvab.

Kuigi väljanägemiselt on paljud võõrliigid väga imposantsed ja mõningate omaduste poolest kasulikud – näiteks head meetaimed – on terve rida näiteid, kus nende kahjulik mõju on ilmsiks saanud siis, kui need on hakanud laiemalt juuri ajama. Viimastest kümnenditest on kõige tuntum näide Eestisse söödataimena sisse toodud Sosnovski karuputk, mis võimsaid kolooniaid moodustades on võimeline enda ümbert pea kõik teised taimed välja suretama ning mille mahl põhjustab inimese nahale sattudes põletust. Viimastel aastatel on meil probleeme tekitanud hulgalehine lupiin, kurdlehine kibuvits ja astelpaju.