Aksel Part: kriisiaja liikumised
/nginx/o/2020/04/15/13056225t1h3fad.jpg)
Kriisiolukorras on Tartul vaja uut lähenemist liikuvusele. Selle üks oluline aluspõhimõte peaks olema lisaks ebasobivate liikumisvõimaluste piiramisele ka sobivate soodustamine.
Liikumised võib praegu jagada suuresti kaheks: hädavajalikud ehk tööle ja poodi ning liikumine trenni ja rekreatsiooni eesmärgil.
Esimeste puhul on viiruse leviku pidurdamiseks tähtis võimaldada kas aktiivseid liikumisviise või eraautot. Ühissõiduk on hoolimata desinfitseerimisest viiruse leviku vältimist silmas pidades kõige kehvem valik. Tartus on mullu avatud rattaringlus selliseks olukorraks aga nagu loodud. Ometi on linnavalitsus otsustanud elektrirattaid eriolukorra lõpuni ringlusest välja jätta. Põhjenduseks kartus, et elektrirattad tekitavad noorte kogunemisi nagu mullu. Arusaamatu, miks peaks elektriratastel selline maagiline mõju olema?
Hoopis tõenäolisem on, et ka mullu muutsid elektrirattad noorte kogunemised lihtsalt nähtavamaks, mitte ei tekitanud neid juurde. Uudsuse efekt on nüüdseks möödunud. Elektrirataste positiivne mõju bussisõitude vähendamise kaudu võiks olla palju suurem kui kogunemiste riski kahju. Võiks vähemalt proovida, mis juhtub, kui elektrirattad ringlusse lasta. Eelmine suvi näitas, kui populaarsed on just elektrirattad. Praegu ringlusse jäetud tavarattad pole kaugeltki nii atraktiivsed ning nende mõju inimeste liikumisele on seetõttu märksa väiksem.
Võiks vähemalt proovida, mis juhtub, kui elektrirattad ringlusse lasta.
Lahendus ei peitu mitte ainult liikumisvõimaluste piiramises, vaid ka praeguses olukorras sobilike liikumisvõimaluste avardamises, et inimesed saaksid oma vajalikud käigud turvaliselt ära teha.
Sama kehtib ka trenni ja jalutamise kohta. Loomuliku arenguna on koju sunnitud inimesed asunud vallutama matkaradu ja kergliiklusteid. Popimates paikades on ülekoormuse tõttu 2+2 reeglit järgida väga keeruline. Tartu soovitab vältida ülerahvastatud paiku ning minna metsa. See on aga poolik lahendus, sest eeldab auto olemasolu. Kõik, kellel autot pole või kellel aeg ei luba suurt väljasõitu teha, peavad leppima ikkagi liikumisega linnas.
Tõsi, linn on ka soovitanud avastada vaiksemaid tänavaid. Rahvas valib siiski eeskätt kergliiklusteid mugavuse ja turvalisuse pärast. Eriti lastega peredele on tähtis, et ei pea valvama mootorsõidukeid.
Probleemi lahendus võik olla lisaruum, mis oleks ligipääsetav, mugav ja turvaline. Seda saaks, kui sulgeda mõned tänavad autoliiklusele. Näiteks võiks elamupiirkondades sulgeda mõne laiema tänava autoliiklusele igal pühapäeval kindlas ajavahemikus. Või siis Vabaduse puiestee raeplatsi ja kaubamaja vahel eriolukorra lõpuni. Võimalusi on, aga tuleb jälgida, et selliselt loodud liikumisala poleks liiga väike – siis võib tagajärjeks olla hoopis suurem inimestevaheline kontakt.
Eriolukord kestab ning inimeste liikumisvajadus aina kasvab. On viimane aeg kasutada liikumist piiravate meetmete kõrval ka sobivat liikumist soodustavaid meetmeid.