Muna ja takjapael õpetavad leiutajaid

Korraga võis pannkooke valmistada vaid üks kokk, teised said ainult kõrvalt nõu anda. Marko Laanemäe (paremal) Tartu kommertsgümnaasiumist sai kokatööd teha pool ajast ehk viis minutit, siis pidi tegema vahetuse ning ülesande võttis üle kooli- ja võistkonnakaaslane Markus Hausenberg. Foto: Sille Annuk

Oskar Voldemar Lahesoo räägib piimapaki pindpinevusest ja selle ületamisest õli abil, kuni kokk Iti-Triinu Grepi pilk hangub. «Kas lähen toon siis õli?» on neiu segaduses. «No meil tegelikult siiski on gravitatsioon, pole vaja,» lubab poiss armulikult.

Gravitatsioon on kunstikooli kolmanda korruse ruumis ainult tegelikkuses. Üle Eesti kokku tulnud noorte leiutajate talvekooli võistlusmaailm on ajutiselt viidud mõttelisse kosmosesse, et täita seal ülesanne, mis Maa köögis oleks imelihtne – valmistada pannkoogitainas.

Kaaluta olekus ei ole see kaugeltki kerge. Asetad lusika lauale ja see hõljub minema (gravitatsioonivabadust kehastav juhendaja viib selle kosmoses kadunud asjade lauale ja tõmbab paberile miinuspunkti). Rääkimata sellest, et tainas ei püsi kausis, jahukotist ei saa kahte lusikatäit kuidagi kätte ja muna ei kuku koore seest välja.

Parimad leiutajad

Kuna kaaluta olekut niisama lihtsalt Eesti koolimajas tekitada ei saa, on paika pandud põhireeglid. Kõiki vahendeid – lusikat, takjapaela, kääre, jahu, suhkrut ja muna – tuleb kinni hoida, muidu kaovad need kosmosesse.

Et see kõik ei oleks liiga lihtne, tohib viieliikmelisest võistkonnast tainast teha ja asju kinni hoida vaid üks. Teised saavad kõrvalt õpetada ja juhtida tähelepanu «äralendavatele» asjadele.

Lõbus ja adrenaliinipuhangut tekitav võistlus on tegelikult ainult tujulooja ja ettevalmistaja peamiseks ülesandeks – luua võistkonnaga leiutis, mis oleks seotud toidu või söömisega ning mõeldud kasutamiseks kosmoses.

Täna lõppev talvekool on järg mullusügisesele noorte leiutajate konkursile, kus valiti välja parimad 4.–9. klassi leiutajad.

Talvekool toimus esimest korda, varasematel aastatel on leiutajate laager olnud suvel. Kuna võistlusest laagrini oli aega peaaegu aasta, jõudis laste õhin suveks vaibuda.

Leiutajate konkursi koordineerija Margit Lehiste Archi­­medese sihtasutusest rääkis, et laagrisse tulnud lapsed on üllatavalt nutikad ning isegi 4. ja 5. klassi õpilastel on väga laialdased teadmised, mille taga on ilmselt küll pigem enda huvi kui koolist kuuldu.

Laagri eesmärk on laste mõttemaailma pisut muuta ja pöörata, ikka paremuse poole. «Hästi sageli on võistlusele tulnud leiutised perekesksed, tehtud emale või vennale – ja ega see ei peagi teisiti olema,» rääkis Lehiste. «Aga siin me õpetame neid laiemalt mõtlema.»

Tänapäeval ei ole leiutamine üldjuhul enam ainult ühe inimese töö, vaid kaasata tuleb terve meeskond – inseneridest disaineriteni. Valmis toode peab ju olema nii kasulik kui ka mugav kasutada. Seepärast räägitakse noortele laagris ka disainist, turundusest ja tootearendusest.

Varuge kilekotte

Kui keegi tahab kodus «kaalutuid pannkooke» järele teha, siis vihjeks niipalju: vaja läheb palju kindlalt suletavaid kilekotte ja kleebitavat takjapaela. Ja pann oleks targem viia gravitatsioonipiirkonda.

Talvekooli tulnud noorte leiutised

• isetühjenev pall, toidupüramiidiga külmkapp, pimedate teejuht, väljahelistaja telefoninumbri täiendamine/asendamine sõnaga, väikelaste jälgimis- ja otsimisseade, sõiduauto välised turvapadjad, «Loomad teel» märk autole, paberikorrastaja, ülekäiguraja nähtavaks muutmine, tüütute inimeste ignoreerija, andmete hoiustamine õhus, vahend koolikoti riputamiseks ühissõidukis, käterätt-kabiin, autolaser, mitmefunktsiooniline ruloo, ajulainete tõlkija, uka-uka sukakad, kommiautomaat «Tere, kevad!»