/nginx/o/2020/04/15/13055720t1h3b2e.jpg)
Teisipäeva õhtul postitas ERRi teleajakirjanik ja Tartu ülikooli vilistlane Henry-Laur Allik sotsiaalmeediasse üksikasjaliku kirjelduse sellest, kuidas üks tema omaaegsetest õppejõududest püüab temalt kunagi õppeinfosüsteemis antud anonüümse kriitika eest üle 2000 euro välja nõuda. Pole võimatu, et pretsedenditu loomuga vastasseis viibki lähiajal kohtuvaidluseni.
Allik teatas, et olukord on jõudnud sinnamaani, kus tal pole enam võimalik vaidlust Tartu ülikooli sees hoida. Väidetavalt on Alliku endine õppejõud Ene Selart koos oma advokaadi Ivo Kallasega viimase kuu vältel püüdnud temalt nõuda kohtuvälise kompromissina kahjutasu selle eest, et Allik kirjutas aastate eest ülikooli õppeinfosüsteemis Selarti õpetatava aine «Eesti ajakirjanduse ajalugu» tagasiside lahtrisse solvava loomuga anonüümse kommentaari.
«Täpsemini, nad nõuavad, et ma annetaksin 2144 eurot Eesti inimõiguste keskusele,» selgitas Allik. Ta lisas, et noore ajakirjanikuna ei ole tal sellist summat kusagilt võtta, mistõttu on ta maksmisest keeldunud. Seepeale olevat Selart lubanud pöörduda hagiga kohtusse.
/nginx/o/2020/04/15/13055727t1h5cf2.jpg)
Täna kinnitas Selarti advokaat Kallas, et kohtusse pöördumine on neil tõepoolest plaanis. «Eriti pärast sellist avaldust,» täpsustas ta. Samas keeldus Kallas juhtumit ajakirjanduses täpsemalt kommenteerimast ning märkis, et seda ei kavatse teha ka tema klient.
Allik lisas, et 7. aprillil temale saadetud kirjas oli Kallas öelnud, et ei temal ega Selartil ei ole selle juhtumi avalikustamise vastu mitte midagi, vastupidi, sellisel juhul saaks ka laiem avalikkus ja Eesti ajakirjandusüldsus tema käitumisest teada.
Kohustuslik tagasiside
Alliku kirjelduse järgi said sündmused alguse 2017/2018. õppeaasta teisel semestril, mil ta õppis teise kursuse ajakirjandustudengina ainet «Eesti ajakirjanduse ajalugu». Kursuse hindeks sai ta lõpuks B ehk väga hea. Kursuse käigus kogetu oli aga Alliku väitel üllatav ja kõike muud kui meeldiv.
«Nädalast nädalasse toimus minu hinnangul üliõpilaste verbaalne häbistamine ja alandamine. Õppejõud taganes oma lubadustest, rikkus ülikooli head õpetamise tava ja halvustas meid kollektiivselt kursusena,» kirjeldas Allik. Ka teised sama kursuse tudengid on tagasisides välja toonud, et neid nimetati «lauajalgadeks», samuti pööritas õppejõud silmi ning näägutas õpilaste kallal. Mitmed tudengid kirjutasid tagasisides, et õppejõu Ene Selarti suhtumine õpilastesse jättis soovida.
Tartu ülikoolis peab iga bakalaureuse õppekava tudeeriv inimene digitaalselt andma hinnangu vähemalt neljale läbitud õppeainele. Seejuures on ülikool andnud lubaduse, et vastused jäävad õppejõudude ees anonüümseks. Nii ongi tudengid harjunud oma hinnangutes jagama enda meelest ausat informatsiooni, mis võiks tulevastele tudengitele kasulikku teavet anda. Kirjeldatakse õppejõude, koduste tööde loomu ja mahtu, tähtaegadest kinnipidamise reegleid ning jagatakse muud olulist infot.
«Kõik vastused salvestatakse isikustamata kujul, mistõttu pole õppejõul ega struktuuriüksuse juhil võimalik seostada antud vastust isikuga,» seisab ülikooli kodulehel. Alliku kogemus näitab aga, et kommenteerija nime väljaselgitamine ja väljastamine on võimalik ning seda ka tehakse.
«Kui ma oleks teadnud, et kriitiline tagasiside on tegelikult lihtsasti isikustatav ja selle eest saab hiljem raha välja nõuda ning rünnata, siis oleksin lihtsalt jätnud tagasisidevormis lahtrid tühjaks,» hindas Allik tagantjärele. Ta märkis, et õppeosakonna jurist kinnitas talle hiljuti e-kirja teel, et tagasisidestaja anonüümsus pole tõepoolest absoluutne ning tegu on kõigest esialgse konfidentsiaalsusega. «Seega on info ülikooli kodulehel selgelt tudengeid eksitav,» arvas vilistlane.
Võimalikult aus
Samas tunnistas Allik, et oli Selarti kohta tehtud postituses tõesti ebaviisakalt väljendunud, sest talle oli õppejõu käitumine olnud vastuvõetamatu. «Kui 2018. aasta mais jõudis kätte aeg, mil ÕISis tuli kohustuslikus korras tagasisidestada sel semestril läbitud kursuseid, siis tagasisidestasin ma nii ausalt, kui sel hetkel oskasin,» kirjutas ta.
Täpsemalt olla Allik nimetanud Selartit mongoliks ja nentinud, et tegu on kõige mongoliidsema käitumisega õppejõuga ajakirjanduse õppekavas. «Nüüd, kui olen selle ise selgelt välja öelnud, ei saa mu endine õppejõud Ene Selart ja ta advokaat Ivo Kallas enam mind ähvardada, et «paljastavad mu ebasobiliku käitumise»,» teatas Allik sel nädalal.
Praegune teleajakirjanik täpsustas, et sõna «mongol» jäi tema sõnavarasse vahetult enne ülikooliõpinguid läbitud kaitseväe teenistusest. «Nende sõnadega kirjeldasin ka ennast, kui millegi ebapädevaga hakkama sain,» ütles Allik ja ruttas lisama, et pole tegelikult rassist ning tal pole mingit vaenu Mongoolia elanike vastu.
Alliku sõnul kinnistusid eelnimetatud slängisõnad paratamatult tema argikeelde kaitseväes, aga aastatega on ta need oma igapäevasest eneseväljendusest välja juurinud. «Tõepoolest, noore tudengina ma käitusin ebasobivalt ja kahetsen öeldut, aga nüüd on õhus ainult küsimus: kui palju läheb kohtu arvates selline väide mulle maksma.»
Nime väljanõudmine
Kuidas sai Selart õiguse pealtnäha anonüümsest kommentaariumist välja nõuda ühe rääkija nimi? Vastus on lihtne: kohtu otsusega. Sellekohase määruse väljastas Tartu maakohus ülikoolile Selarti advokaadi taotluse alusel tänavu 24. jaanuaril.
Allikut ei pidanud vajalikuks sellisest tegevusest informeerida ei ülikool, kohus ega Selarti esindaja. «Mina sain sellest teada alles 6. märtsil, kui mu postkasti jõudis nõudekiri advokaadilt 2144 eurole koos kümnepäevase maksetähtajaga. Nüüd, eriolukorra ja majanduslanguse taustal otsustati teha soodustus ning viimane nõue oli 1900 eurot,» rääkis Allik.
/nginx/o/2020/04/15/13055505t1h44b9.jpg)
Alliku sõnul algatas ühiskonnateaduste instituudi juhataja Margit Keller küll lepitusmenetluse, mida oleks pidanud teostama akadeemiline sekretär, kuid see pole aset leidnud, kuna riigis kuulutati välja inimeste vahetuid kontakte välistav eriolukord. Allik ei soostunud seega vahetutesse läbirääkimistesse kohe astuma.
Selarti advokaat olla aga eriolukorra reeglite järgimist tõlgendanud kui kohtumisele ilmumata jätmist ega olnud nõus ka uut aega kokku leppima ajaks, mil olukord normaliseerub. «Õppejõu advokaat ei pea isegi ülikooli sekkumist vajalikuks ja väidab, et ülikool pole selles loos üldsegi osaline,» sedastas Allik.
Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk sõnas, et õppejõul ega ühelgi teisel ülikooli töötajal pole õigust õppeainele anonüümse tagasiside kirjutanud tudengi andmeid välja küsida. Küll, aga pöördus kõne all oleva juhtumi puhul õppejõud Tartu maakohtu poole. «Kohus tegi määruse, millega pani ülikoolile kohustuse väljastada küsitud isikuandmed. Isikuandmete väljastamine kohtule oli kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega,» selgitas ta.
Valk rõhutas, et tegemist on kahe inimese vahelise konfliktiga ja ülikool ei ole selle õigusvaidluse osapool. Ülikool on püüdnud pooli lepitada, kahjuks see ei õnnestunud.
Varem on kümne aasta jooksul kustutatud alla kümne kommentaari. Ka see kommentaar kustutati viivitamatult pärast õppejõu pöördumist 2018. aasta suvel.
Andmekaitse inpektsioon algatab Tartu ülikooli suhtes menetluse, kinnitas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)