Kevadiste töödega tuleb rohkem välja ohtlikke lõhkekehi

Tartu Postimees
Copy
Tila külast leitud 50-kilone lennukipomm.
Tila külast leitud 50-kilone lennukipomm. Foto: Päästeamet.

Kevaditi hoogustuvatel põllu- ja ka metsatöödel tuleb pinnasest rohkem välja ohtlikke lõhkekehi. Vanu lõhekehi tuleb sageli välja ka vanade majade renoveerimistöödel või uute hoonete ning tee-ehituste kaevamistöödel. See kõik kasvatab päästeameti demineerijate tööd hüppeliselt. 

8. aprillil leiti Tartu lähedalt Tila külast varem kaevatud kraavi kaldalt 50-kilone lennukipomm. Pommi olukord võimaldas seda transportida ning see viidi politseieskordi saatel lõhkamiskohta.

Tila külast leitud 50-kilone lennukipomm.
Tila külast leitud 50-kilone lennukipomm. Foto: päästeamet

Lõuna-Eesti pommigrupp tegi Tartu maakonnas Luunja vallas 9. aprillil kahjutuks Savikoja külas metsast leitud lennukipommi ning 10. aprillil Pilka külast leitud 20-millimeetrise mürsu ja sütiku.

Päästeamet tuletab meelde, et lõhkekehad on mõeldud sõjapidamiseks, tapmiseks ning suurte vigastuste tekitamiseks. Mida roostesem ja kehvemas seisukorras lõhkekeha on, seda ohtlikum on see ümbrusele. Pealtnäha ohutu lõhkekeha võib liigutamisel plahvatada, tuues kaasa traagilised tagajärjed.

Lõhkekeha leidmisel ei tohi seda puudutada ega kuhugi viia, vaid leiust tuleb teatada hädaabinumbril 112. Kasulik on märgistada leiu asukoht ning jätta see meelde. Peale 112 teavitamist ei pea jääma demineerijaid ootama. Helistamisel küsitakse teie kontaktandmeid ning vajaduse korral täpsustatakse leiu asukoht hiljem üle.

Viimastel päevadel on Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad teinud kahjutuks ka Valga maakonnast Mäekülast leitud käsigranaadi, 20-millimeetrise mürsu ja lennukipommi ning Lutike külast leitud unitaarlasu komplekti, Tõlliste külast leitud 120-millimeetrise miinipildujamiini, Sooru külast leitud 82-millimeetrise miinipildujamiini ning Jõgeveste külast leitud mürsu. Samuti ka Viljandi maakonnast  Abja-Paluojast Tiigi tänavalt leitud 37-millimeetrise mürsu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles