:format(webp)/nginx/o/2020/04/13/13052740t1h7331.jpg)
Eriolukorra tõttu on enamik Eesti lapsi hommikust õhtuni kodus, mistõttu on kindlat päevarežiimi tavalisest raskem hoida. Suukool, mis on haigekassa ja hambaarstide liidu ühisprojekt, annab nõu, mida teha selleks, et laste hambad kogu maad vaevavast kriisist tervena välja tuleksid. Saamegi nõu anda, tegutseda tuleb lastel ja vanematel endil.
Eriti oluline on kodune ennetustöö nüüd, mil koroonaohu tõttu ei saa hambaarsti juures käia, välja arvatud esmaabiks.
Pakun mõned reeglid ja nipid, kuidas teha hammastele head.
Võib kõlada kulunult, aga tervislik toitumine on üldise tervise kõrval ka hammaste seisukohast oluline. Tähtis on, et ei lapsed ega me ise, täiskasvanud, ainult saiast kõhtu täis ei sööks ja magusaga isu rikuks. Miks on magus hammastele halb? Nagu me ise, saavad ka suus elutsevad mikroobid suhkrust palju energiat, mille tagajärjel toodavad nad pikka aega hapet. See nõrgestab hambaemaili. Just seepärast on pulga- ja lutsukommid hammastele kahjulikud.
Paljud näiliselt tervislikud valmistooted sisaldavad hulgaliselt peidetud suhkruid, ka populaarsed kohukesed, magustatud jogurtid ja mahlajoogid. Pooleliitrises karastusjoogis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi ehk 13 teelusikatäit! Kas paneksime 13 teelusikatäit suhkrut vee sisse, segaksime läbi ja jooksime ära?
Seega, ole teadlik ja pea magusaga piiri! Väikelaste vanematel soovitan maiustused asendada värske porgandi, kapsa ja kaalikaga – need aitavad treenida ka lapse suulihaseid.
Janu korral joo vett. Igal ajal joomiseks sobib lisanditeta puhas vesi. Igasugune muu jook – piim, smuuti, mahl (isegi kodune õuna-, ploomi- või muu mahl, kuhu ei ole lisatud ühtegi grammi suhkrut) – on hammaste jaoks nagu uus söögikord. Need võiksidki jääda söögikorra osaks. Siis ei pea hambad liiga sagedasti võitlema happerünnakuga.
Väga oluline on kinni pidada hambapesurutiinist. Mida kindlam on rutiin, seda vähem laps protesteerib.
Söögikordade vahele võiks jääda kolm tundi pausi. Mikroobid saavad hammaste nõrgestamiseks energiat meie toidust. Selleks et hambakude saaks oma tugevuse taastada, peabki pidama söögikordade vahel pausi. Väikelastel on söögikordade vahel kahe-kolmetunnist pausi raskem pidada, aga see on väga vajalik. Lapsele tulekski selgitada, et hambad puhkavad.
Reeglit, et hambaid peab pesema kaks korda päevas, teame kõik, kuid teadmisest üksi ei piisa. Hambapesu peab saama osaks argirutiinist lapse esimese piimahamba ilmumisest. Lapse hambapesu kvaliteeti tuleb kontrollida ja soovitan pesta ühel korral päevas tema hambad üle seni, kuni laps saab kooliealiseks. Alles siis on motoorika ja ruumiline mõtlemine piisavalt arenenud, et ta suudab hambad ise korralikult puhtaks pesta.
Väga oluline on kinni pidada hambapesurutiinist. Seda ka siis, kui päev on olnud pikk ja väsitav. Mida kindlam on rutiin, seda vähem laps protesteerib. Suukooli kodulehelt saab välja printida ka hambakalendri, et linnukesega ära märkida, kui hommikune või õhtune hambapesu on tehtud.
Suukooli hambapesulaul, mida esitab autor Stig Rästa, on parajalt nii pikk, kui üks hambapesu olema peab. Eestikeelset laulu on Youtube’is vaadatud juba üle miljoni korra ja statistika näitab, et vaadatavus kasvab hüppeliselt hommikul ja õhtul. Hambapesulaul on ka vene ja inglise keeles.
Kõige tähtsam on teha kahte asja: korralikult hambaid pesta ja toidukordade vahel mitte näksida. Lisaks toiduosakeste ja hambakatu eemaldamisele aitab korralik hambapesu ära hoida ka muid haigusi, mida viiruste ja bakterite organismi sattumine võib põhjustada.