Konnad asusid rändele, tänavu vabatahtlikud kahepaiksetele appi ei tõtta

Konnade ränne sai alguse. Tartus Ihaste teel on mõned sõiduteed ületanud kahepaiksed juba hukkunud. Foto: Margus Ansu

Iga-aastane massiline konnade kevadränne on alanud, mis tähendab kahepaiksete sattumist sõiduteedele. Seetõttu kutsub Eestimaa looduse fond (ELF) autojuhte üles vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni.

Sellel aastal jäävad eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud. Konnade aitamiseks on eelmistel aastatel nendes rändekohtades, mis ristuvad liiklustihedate maanteedega, vabatahtlikud konni ohutult üle tee aidanud. Kuna riigis on kehtestatud inimestele kogunemise keeld, siis ei peeta ka konnatalguid, et vältida inimeste hulganisti ühte kohta sattumise võimalust. 

Ihaste teel keelati konnade rände tõttu õhtul kella kaheksast kuni hommikul kella seitsmeni liiklus. Päevasel ajal piirati kiirus 30 km/h. Foto: Margus Ansu

Kahepaiksed rändavad enda kudemispaikadesse igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on piisavalt kaua soojad olnud. «Konnade massiline rändamine pole veel alanud, kuid kahepaiksed on siin-seal juba talvisest tardumusest ärganud. Olgugi et konnade abistamine ei tähenda alati inimeste massilist kokkusaamist, oleme ettevaatlikud ja otsustasime juba tuttavas vormis konnatalgud tühistada,» ütles algatuse «Konnad teel(t)» eestvedaja Kristiina Kübarsepp. «Konnatalgute juhid ja varem meid abistanud inimesed saavad küll kaasa lüüa ja rändeinfot loodame ikkagi koguda,» lisas ta.

Eriolukorra tõttu on mõnes kohas langenud ka liikluskoormus, mis tähendab ohutumat rännet konnadele. Parim, mida kahepaiksete heaks antud olukorras teha saab, on vältida ebavajalikke autosõite õhtutundidel, umbes kella üheksa ja kesköö vahel, kui käib massiline kahepaiksete ränne.

Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all ning punase raamatu uute hinnangute järgi on kahepaiksed üks kõige kesisemas seisus olevaid loomarühmi.