Tabivere hooldekeskuses läbi viidud laustestimise tulemused ei ole kõik veel käes, aga kui kolmapäeval räägiti Tabivere sotsiaalkeskuse viiest hoolealusest ja kahest töötajast, kes on nakatunud, siis neljapäeval sai rääkida juba seitsmest hoolealusest ja kolmest töötajast, kes kõik on COVID-positiivsed. Ühe ööpäevaga lisandus kolm.
Need olid Tartu vallavanema Jarno Lauri viimased andmed neljapäeva õhtul. Hoolealustest neli on haiglaravil, kolm elavad keskuses edasi. Tabivere keskuse elanike arv on 27.
Koroonaviirushaiguse puhang Tabivere sotsiaalkeskuses pani Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse töötajad tegutsema nii kiiresti kui võimalik.
Tabivere keskuse kliendid on eakad inimesed ja valitsev oht nende tervisele ja elule suur. «Kui haigestuvad nemad, on nad kliinikumi potentsiaalsed patsiendid,» ütles Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder.
Lahendused, kuidas töö Tabivere sotsiaalkeskuses edasi peaks käima, tuli leida kiiresti. Kuidas jaotada ruume nii, et nakatunud ja terved ning nakatumise kahtlusega elanikud omavahel kokku ei puutuks. Selgeks pidid saama uued käitumise, hooldamise ja liikumise reeglid, et ka keskuse töötajad ise oleksid kaitstud ega viiks nakkust saastunud tsoonist puhtale alale ega majast välja.
Pikk päev Tabiveres
TÜ kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder ütles, et kuna sotsiaalkeskuse töötajail endal niisugusteks muudatusteks erialane ettevalmistus puudub, siis muud võimalust ei olnud, kui tuli minna Tabiverre oma nõu ja jõuga appi. «Leidsime inimesi ja vabatahtlikke oma varudest,» rääkis Tiina Teder.
Neljapäeval töötaski Tabiveres terve rühm inimesi, kes aitasid üle vaadata kõik seni rutiiniks olnud töövõtted ja hügieenireeglid. Seda, kas käte puhastamiseks on piisavalt palju ja õiges kohas võimalusi. Ka õpetasid nad isikukaitsevahendite selgapanemist ja äravõtmist.
Vallavanem Jarno Lauri sõnul töötas stabiilsetes oludes Tabivere hooldekodus 14 inimest, aga nüüdseks kriisiajaks, kus hooldekodu peab tööd hakkama korraldama eraldi tsoonides, on sõlmitud lepped 23 uue töötajaga.
«Need 23 inimest reageerisid meie üleskutsele tulla appi ajutise tööjõuna,» selgitas ta.
Tulijate hulgas annavad tooni Tartu tervishoiu kõrgkooli õppijad, aga nende seas on ka Tartu ülikooli arstitudengid ja inimesed, kes on varasemalt hooldekodus töötanud. Või kes töötavad mõnes muus asutuses ja saavad vabadel vahetustel appi tulla. Mõned inimesed on Tabivere sotsiaalkeskus leidnud läbi töötukassa, mõned läbi VAAB keskkonna. Hästi reageeris ka naiskodukaitse Tartu ringkond, kust on samuti panustajaid.
«Tegu on valdavalt tartlastega. Otsustasime kõigi pöördujate abi hetkel isegi mitte kasutada, sest näiteks Jõgevamaalt Põltsamaa lähistelt ei õnnestu mõistlikul viisil inimeste logistikat korraldada,» selgitas Jarno Laur veel. «Igal juhul olen väga uhke ja tänulik inimeste sellise reageerimise ja teotahte peale. Muidugi tänan valla poolt eriliselt kliinikumi infektsioonikeskuse inimesi, kes praegu olukorda juhivad.»
Ka pani Jarno Laur Tabivere inimestele südamele olla kodus ja vältida otsekontakte. «Oht nakkuskolde kujunemiseks on reaalne ja ainus asi, mis aitab, on kodus olemine,» rõhutas ta.
Reedel seatakse Tabivere sotsiaalkeskuse juurde päästjatelt saadud olmekonteiner, millest luuakse personali tarvis puhas ala. Ka asuvad infektsioonikontrolli spetsialistid välja koolitama uut personali.
Koolitus hooldekodude toeks
Koroonaepideemiat ja hooldekodusid laiemalt silmas pidades on Tartu ülikooli kliinikum alustanud sel nädalal suure koolitusprogrammiga, mille eesmärk on toetada paljusid hooldekodusid koroonanakkusega eriolukorras.
Koolitusprogramm on mõeldud Lõuna meditsiinistaabi halduses olevate haiglate töötajatele, kellest saavad infektsioonivolinikud ehk spetsialistid, kes asuvad pakkuma tuge ja nõu oma piirkonna hooldekodudele.
See puudutab Järvamaa, Viljandi, Põlva, Lõuna-Eesti, Ida-Viru ja Narva haiglat ning piirkonda, milles on kokku 96 hooldekodu.
TÜ kliinikumi ülemõde Tiina Freimann ütles, et kui esialgu oli plaan koolitada 25 infektsioonivolinikku, siis nüüd on nii ühest kui teisest haiglast märku antud, et soovijaid on rohkemgi ja praegu on nimekirjas 30 osalejat.
Juba sel nädalavahetusel tuleb kõigil iseseisvalt läbi lugeda ja omandada kõik juhendid ja õppematerjalid ning vaadata üle videod. Seejärel kontrollida, kuidas see kõik on meelde jäänud ja täita tagasiside küsimustik.
«Esmaspäeval algavad meil videokonsultatsioonid ja arutelud teoreetilistel teemadel,» selgitas Tiina Teder.
Järgnevad praktilised õppused, kuidas isikukaitsevahendeid selga panna ja seljast ära võtta, neid õppusi tehakse nii väikestes gruppides kui ka videosilla võimalusi kasutades. Isikukaitsevahenditega ümberkäimine peab saama Tiina Tedre sõnul nii selgeks, et keha neid liigutusi hakkaks mäletama.
Tiina Teder ongi üks neist, kes niisuguse koolitusprogrammi välja töötas. «Me püüame neile inimestele anda pädevuse, et kui nad nõustavad hooldusasutust, siis suudavad nad seal osutada kõikidele ettevaatusabinõudele ning vajaduse korral läbi viia ka vajalikud muudatused, kui on vaja luua tsoonid tervetele ja haigestunutele ning haiguse asjus kahtlastele. Need on eriolukorra tegevused, mida tervishoiuvaldkonna töötajad ja õed koolis sellisel viisil pole kunagi pidanud õppima».
Tiina Teder märkis veel, et kursuse programm on vabalt kättesaadav ka kõikidele hooldekodudele läbi kliinikumi Moodle'i keskkonna. Eesmärk on, et hooldekodude töötajad läbiksid e-õppe, millele järgneb õpe koos infektsioonivolinikuga. Kursus on vaba juurdepääsuga, kuid tunnistuse saavad vaid kursusele registreerunud tervishoiuvaldkonna töötajad.