Video ⟩ 95-aastane naine näitab eeskuju: liikuda tuleb, olgu juubel või koroonaepideemia

Ihastes elav Helgi Lomp sai eile 95-aastaseks. Tervise üle ta ei nurise. Ainult siis, kui jääb kauemaks istuma. Liigesed hakkavad valutama ja lihased muutuvad kangeks. Sellepärast ta liikumist ei unusta, ükskõik kas on sünnipäev või koroonaepideemia.

Eilegi haaras ta nurgast kõnnikepid ja käis mitu tiiru ümber kodumaja, kus ta koos tütre ja väimehega elab. «Keppidega on hea, need aitavad tasakaalu hoida ja löövad selja sirgeks,» kiitis Helgi Lomp.

Tõele au andes peab ütlema, et Helgile meeldib palju pikemaid jalutuskäike ette võtta kui need, mis ta oma aias teeb. Tema tavapärane taks on neli kilomeetrit ja selleks kulub umbes tund aega.

Liikumine on Helgil päeva osa nagu hommikune kohv ja pudergi. Foto: Aime Jõgi

Paljud toas vangis

Perearstide seltsi juhatuse liige Ruth Kalda Helgi Lombi pärast ei muretse. Küll aga mõtleb ta paljude teiste temaealiste ning temast ka paar-kolmkümmend aastat nooremate peale, kellel ei ole oma aeda või kodulähedast metsatukka.

Kõige hullem on, kui üldse ei liiguta. Kui istutakse ja vaadatakse ainult tele-viisorit või veedetakse enamik aega voodis, ütles perearst Ruth Kalda.

Need on inimesed, kes elavad kortermajades, ja kes on kroonilised haiged ning kel soovitataksegi olla praegu rahulikult toas ja isegi mitte trepikotta oma nina pista. «Tavaliselt me rõhutame, et 30 minutit jalutuskäiku vähemalt viiel päeval nädalas on vanemaealistele hädavajalik. See on hea nii liigestele kui ka südame tervisele,» selgitas Ruth Kalda. «Nüüd on eakamad aheldatud aga pisikestesse korteritesse, kus nad võivad end koroonaviiruse hirmus hoopis unarusse jätta.»

Uuringud ütlevad, et kui vanurite ja krooniliste haigete lihasmass väheneb ning südame- ja veresoonkond ei saa piisavat koormust, kasvab viirus- ja bakterhaiguste vastuvõtlikkus ning suureneb suremus.

«Toas istumine tekitab lisa­stressi, masendust ja lõpuks unehäireid,» ütles Ruth Kalda. Seepärast pöördus ta neil päevil Tartu ülikooli kliinikumi taastusravispetsialistide poole palvega, et nad aitaksid koostada vanemaealistele harjutusi, mida saaks teha ka kitsastes oludes.

Spordimeditsiini ja taastusravikliiniku arst Eve Unt on sellega päri: ainult igapäevased treeningud mõjuvad hästi tervisele ning kui inimene ei viitsi liikuda, kaob saavutatud mõju kiiresti.

Vanemaealistel tuleb treenida mitu korda nädalas. Kui 30 minutit korraga on palju, tasub ette võtta 10-minutilisi kavu mitu korda päevas. Muidugi neil, kes ei ole kehaliste harjutustega üldse tegelnud, võib ka see 10 minutit palju olla. Aga siis tuleb teha seda, millest jõud üle käib, ning treeningut tasapisi pikendada.

Aastates inimestel on oluline ka lihastreening ehk harjutused enda keha raskusega või kergete lisaraskustega. Need harjutused aitavad vähendada lihasmassi kadu ja suurendada lihasjõudlust. «See on äärmiselt oluline kukkumiste ja luumurdude riski vähendamises,» selgitas Eve Unt.

Ka turvatunne on tähtis. See tähendab, et kui kasutada abivahendina tooli, siis see ei tohi libiseda. Kui on vaja kuskilt kinni hoida, olgu selleks pigem uksepiit, mitte aga libe sein.

Doktor Ruth Kalda lisas, et kõige hullem on, kui enam üldse ei liiguta. Kui istutakse ja vaadatakse ainult televiisorit või veedetakse enamik aega voodis. «Liikumatusest jäävad lihased nõrgaks ja kõhetuvad. Juba nädala pärast väheneb lihasmass oluliselt, rääkimata sellest, mis võib juhtuda, kui eakad jäävad tuppa mitmeks kuuks,» rääkis ta.

Kõndis end terveks

Iga päev kepikõndi tegev Helgi Lomp pidi noorena tegema rasket talutööd. Füüsiline pingutus on kuulunud maast madalast ta ellu.

Helgi Lomp naudib kõiki päevi, mis ta lahke meel ja elutarkus talle kinkinud on. Foto: Aime Jõgi

Oma elukutse sai ta kergetööstustehnikumist, ta kudus aastaid dekoratiivkangaid, kardinaid, voodikatteid ja vaipu. Nüüd annavad tema päevadele tegevust taimed ja aed. Helgi Lomp hoolitseb toalillede eest ja kasvatab igal aastal endale tomatitaimi, millelt sügisel saagi korjab.

Kepikõnni juurde viis ta aga haigus. See oli infarkt, mille ta üheksa aastat tagasi sai. Kuigi ta oli siis juba 86 aastat vana, soovis ta terveks saada ning asus end päevakestki vahele jätmata treenima.

Trenn nagu lõbus mäng

Ka lihtne ühe koha peal kõnd, mil inimene hoiab selja sirge ja tõmbab kõhu sisse, on harjutus. Vaheldust sellele pakub põlvetõstekõnd. Samuti võib mööda tuba edasi-tagasi kõndida. Viis minutit järjest ja nii mitu korda päevas.

Et kõnd tüütuks ei muutuks, pakub perearst Ruth Kalda väikest vigurit: panna jalg täpselt teise jala ette nii, et ühe kand on teise jala varvaste ees. Suurepärane tasakaaluharjutus.

Või teha harjutusi toolil. Alustada sellest, et panna käed rinnal risti ja teha kerepöördeid paremale ja vasakule. Toolil saab tõsta põlvi ja sirutada jalga. Või siis tooli taga seistes ning seljatoest kinni hoides teha kükke ja mitmes suunas jalavibutusi.

Võib püüda varvastega maast üles tõsta asju, näiteks käterätikut või pliiatsit.

Käelihaste treenimiseks sobivad raskusteks kuivainete pakid või veega täidetud plastpudelid.

Voodis pikali olles on samuti võimalik treenida, näiteks beebi moodi jalgu siputades või jalgrattasõitu matkides.

Ka ühe jala peal seismine on harjutus. Siis teise jala peal, ja nii mitu-mitu korda.

Teinekord ütleb keha ise, mida ta tahab: kas pead kallutada, käsi ringutada või keha sirutada. Niisugustele soovidele tuleb rõõmuga vastu tulla.

Spordiarst Eve Unt märkis lõpuks, et kliinikumis on valminud soovitused ja harjutuste kavad koos foto- ja videomaterjaliga, mille juurde saavad teed juhatada perearstid ja pere nooremad liikmed.

Link on: www.kliinikum.ee/taastusravi/et/liikumissoovitused