Heiki Lill: kasutame kriisi ära!

Heiki Lill Foto: Kristjan Teedema

Järgmiseks kriisiks oleme palju paremini valmis, kui meil on tark ja haritud rahvas.

Head kriisi ei tohi raisku lasta. Nõndamoodi on väljendatud põhimõtteliselt iga kriisi ajal. Ja mõnes eluvaldkonnas nii ka on. Kriis annab võimaluse teha ära paikapanevad muudatused, mis aitavad kriisijärgsele paremale elukorraldusele hoo sisse puhuda. Seega tuleb juba praegu, kohe, teha otsuseid, mis on suunatud tulevikku.

Juba mitu aastat on teadlased ja kõrgharidussektor andnud üldsusele mitmesuguste aktsioonide kaudu märku, et vanaviisi jätkata ei saa. Vajatakse rohkem raha, et püsida maailmas konkurentsis ning mõnel juhul selleks, et üldse elus püsida. Samas on olnud ka diskussiooni, et mis valdkonna või suuna (tipptasemel) teadust meil Eestis üldse tarvis on. Kas riik peaks pimesilmi finantseerima kõikide Eestis tegutsevate avaõiguslike teadus- ja kõrgharidusasutuste tegemisi.

Käesolev kriis on põhjustatud viirusest. Viirusest, millele otsitakse üle kogu maailma vaktsiini ja ravimeid. Otsijad on ikka teadlased.

Tavaliselt kiputakse sellele küsimusele vastama oma mätta otsast. Ehk ka teadlastel võib esineda arvamus, et teise valdkonna tegemised pole pooltki nii väärtuslikud ega ühiskonnale kasu toovad kui enese uurimisvaldkond. Isiklikult arvan, et Eestis kõrgtasemel okultismi ja pusimise uurimisega ei tegeleta. Või kui, siis pigem nende nähtuste tekkepõhjuste ja mõju uurimisega ühiskonnale. Kindlasti aga mitte nende valdkondade edendamisega riiklikult rahastatud teadusasutustes.

Usun, et Eestis uuritakse ja lahatakse ikka ja ainult neid valdkondi, mis on meie teadlastele intellektuaalselt jõukohased ning ühiskonnale laiemalt vajalikud.

Kriiside põhjused on läbi ajaloo olnud erinevad. Praegune kriis on põhjustatud viirusest. Viirusest, mille vastu otsitakse üle kogu maailma vaktsiini ja ravimeid. Otsijad on ikka teadlased.

On erinevaid prognoose toimiva vaktsiini turule jõudmise aja kohta. Pakutakse aasta või poolteist. Kõik sõltub teadlaste võimalustest ja teadmistest. Eks näis. Seega on viiruse leviku ja sellega ka kriisi lõpp justkui teadlaste käes. Mida rohkem selles valdkonnas on pädevaid inimesi, seda kiiremini saadakse asjad kontrolli alla.

Loodetavasti ei jää riigipiirid kinni ning Eesti on ka edaspidi osa avatud maailmast. Millest aga on põhjustatud järgmine kriis, me ei tea. Seega ei saa öelda, et keskendume järgmise kriisi ärahoidmiseks ainult ühele või teisele valdkonnale. Tuleb arendada teaduse erinevaid valdkondi. Samuti on lugu kõrgharidusega. Ei ole olemas ühte ja õiget õppekava, mis tagab kogu riigi jätkusuutliku arengu. Tarvis on mitmesuguseid suurepäraste oskustega spetsialiste, kes panustavad oma valitud valdkonna arengusse.

Viirusest põhjustatud majanduskriisi mõju riigieelarvele on veel teadmata. Kõik sõltub kriisi kestusest ja sügavusest. Sisemajanduse kogutoodangu langus on vältimatu, kuid loodetavasti ei ole tegu pöördumatu protsessiga.

Seega ei saa öelda, et keskendume järgmise kriisi ärahoidmiseks ainult ühele või teisele valdkonnale. Tuleb arendada teaduse erinevaid valdkondi. Samuti on lugu kõrgharidusega.

Siinjuures tulebki ära kasutada tekkinud olukorda, mil sisemajanduse kogutoodang teeb vähikäiku ning justkui jalutab selg ees allapoole.

Kuna selle aasta eelarve on kinnitatud (loodetavasti tehtavad kärped kõrghariduse ja teaduse rahastust ei mõjuta!) ja SKP on languses, siis võib juhtuda, et kõrgharidustöötajate ja teadlaste soov saada fikseeritud protsent rahastamises muutub omal veidral moel reaalsuseks.

Kui see peaks juhtuma ning kõrgharidusõppe korraldamiseks ja arendamiseks ning kõrgkoolide missiooni täideviimise toetamiseks on rahastamise tase saavutanud vähemalt 1,5 protsenti ning teadus- ja arendustegevuseks vähemalt ühe protsendi sisemajanduse koguproduktist, siis tuleb sellest olukorrast kümne küünega kinni hoida ning enam mitte lahti lasta. Need protsendid tuleb seadustesse sisse kirjutada. Kasvõi selleks, et neist enam mööda ei vaadataks.

Järgmiseks kriisiks oleme palju paremini valmis, kui meil on tark ja haritud rahvas. Kui meie teadlased on võimelised kõikvõimalikele väljakutsetele kiirelt ning pädevalt reageerima. Selleks on liiga hilja hakata valmistuma siis, kui kriis juba käes on. Selleks tuleb juba praegu valmistuda.