Tudengite firma pakub üksildastele vanadele seltsi

Aet Rebane
, ajakirjanik
Copy
Tartu ülikooli majandusteaduskonna esimese kursuse tudengid Vadim Konov (vasakult), Andre-Loit Valli, Norman Vester ja Siim Aksel Amer lõid üksikute vanainimestega suhtlemiseks ettevõtte Communicare, mis sai Ajujahi äriideede konkursil sotsiaalse ettevõtluse preemia.
Tartu ülikooli majandusteaduskonna esimese kursuse tudengid Vadim Konov (vasakult), Andre-Loit Valli, Norman Vester ja Siim Aksel Amer lõid üksikute vanainimestega suhtlemiseks ettevõtte Communicare, mis sai Ajujahi äriideede konkursil sotsiaalse ettevõtluse preemia. Foto: Johan-Paul Hion

Möödunud nädalal lõppes eriolukorra tõttu tavalisest varem Eesti suurim äriideede konkurss Ajujaht.

Parima sotsiaalse ettevõtte tiitli pälvis konkursil Tartu ülikooli majandusteaduskonna üliõpilaste loodud vabatahtlike võrgustik Communicare, mis aitab leevendada hooldekodude elanike üksildust.

Nukker statistika

Mõte pakkuda lähedastest eemal elavatele aastates inimestele seltsi sündis Commu­ni­care’i juhil, Tartu ülikooli majandusteaduskonna esmakursuslasel Norman Vesteril Inglismaal elades, kus ta käis hooldekodudes vabatahtlikuna abis.

«Mõistsin, et sealsetel eakatel ei käi keegi külas. Lähedasedki käivad ainult paar korda aastas ning enam kui pooltel ei olegi ühtegi lähedast, kes nendega aega veedaks,» rääkis Vester. Eestis on probleem tema sõnul suuremgi: 2013. aastal sotsiaalministeeriumi tehtud uuringust selgub, et 85 protsenti hooldekodudes elavaist vanureist käiakse vaatamas keskmiselt 2,3 korda aastas.

Mullu sügisel loodud Communicare’i vabatahtlikud on käinud külas näiteks Tartumaal Kambja vallas Virulase külas tegutseva Aarike hooldekodu elanikel. Hooldekodu juhataja Elle Ott rõõmustas ettevõtte võidust kuuldes ja ütles, et need külaskäigud ja vestlused on hooldekodu elanikele hädavajalikud.

«Väga vajalik, väga meeldiv,» kiitis Ott, kes enda sõnul tegi esialgu suured silmad, kui kuulis, et tudengid tahavad hooldekodule appi tulla.

Enne koroonat ei läinud hooldekodud ju kellelegi korda, alles nüüd on neist rääkima hakatud, nentis Aarike hooldekodu juhataja Elle Ott.

«Enne koroonat ei läinud hooldekodud ju kellelegi korda, alles nüüd on neist rääkima hakatud,» nentis Ott. «Isegi selline inimene, kes sattus meile pärast autoavariid ja keda meie ega ta perekond polnud suutnud motiveerida tegutsema, et ta ei jääks lamajaks, isegi tema ütles pärast noortega vestlemist, et nad võiksid juba uuesti tulla.»

Tartumaal on Commu­nicare’il sadakond ja üle Eesti kokku üle kolmesaja vabatahtliku. Enne eriolukorda käisid vabatahtlikud külas kuue Tartumaa hooldekodu elanikel: lisaks Aarike hooldekodule ka Härmalõnga mõlemas kodus, Tartu hooldekodus, Tartu vaimse tervise keskuses ja Harjumaal Iru hooldekodus. Ettevõte on läbirääkimistes Benita kodu ja Nõo hooldekoduga.

Töö jätkub

Kaks-kolm korda kuus hooldekodu külastavad vabatahtlikud räägivad elanikuga enamasti nelja silma all, mõnikord võetakse ette suhtlus suurema seltskonnaga. Suhtlemisteenuse eest maksavad hooldekodud ja omavalitsused, vabatahtlikud käivad vanade juures oma sõiduki või bussiga.

Et eriolukorra tõttu ei saa noored sõbraks saanud eakatel külas käia ning et tulevikuski võiks sellistel puhkudel omavaheline side jätkuda, kasutab Communicare preemiaraha digitaalsete suhtlemisvõimaluste loomiseks hooldekodude elanike ja vabatahtlike vahel.

«Palju küsitakse, kas meie vabatahtlikud saaksid külas käia ka kodus elavatel üksikutel vanainimestel, ent praegu jääb see juriidiliste takerduste taha,» ütles Vester.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles