Indrek Kuusk: kuidas võidelda majanduskriisiga

Indrek Kuusk Foto: Erakogu

Ees ootavad kuud saavad olema keerulised, kuid kriisiga võitlemise senised meetmed on igati julgustavad.

Praeguseks me teame kõik, et koroonaviirus erineb oluliselt kõigist senistest viirustest, millega oleme kokku puutunud. Ükski teine viirus pole omanud võrreldavaid majanduslikke mõjusid. Meil on õnneks võimalik majanduskriisi pehmendamiseks palju ära teha, kuid selleks tuleb teha õigeid asju õigesti.

Sobiva kriisiga võitlemise poliitika valikul on mõistlik õppida ajaloost. Majanduskriiside «kuningaks» võib pidada 1930ndate suurt depressiooni. See algas 1929. aasta nn mustal teisipäeval USA aktsiaturgude kokku kukkumisega. Toonane president Herbert Hoover reageeris jõuliselt eelarvekärbetega eelarvetasakaalu poole liikumiseks. See oli samm, mida selleaegne majandusteadus ette nägi, kuid seda tehes juhtis Hoover oma riigi suurde depressiooni.

Majandusteadlased loomulikult taipasid, et senised arusaamad seesuguses olukorras ei toimi, ning peagi pakkuski Briti majandusteadlane John Maynard Keynes välja uue teooria, mida me tunneme keinsluse nimega. Keynesi põhiidee oli, et kriisi ajal pole eelarvedefitsiiti vaja karta, vaid hoopis vastupidi: riigi defitsiitne kulutamine on majanduse turgutamiseks vajalik.

USA järgmine president Franklin Delano Roosevelt viis Keynesi idee ellu ning tema lähenemine, mida hakati kutsuma New Deal, oli edukas. Sellest ajast on majandusteadlaste seas peavoolu suunaks vastutsükliline eelarvepoliitika: majanduskasvu ajal peaks eelarve olema ülejäägis, kuid kriisi ajal on eelarvedefitsiit mõistlik ja kasulik.

Kui ajaloost õppida, tuleks riikidel nüüdki lasta vastutsüklilise eelarvepoliitika põhimõtete kohaselt eelarve defitsiiti ning läbimõeldult suunatud kulutustega majandust turgutada.

Järgmise suuruselt võrreldava kriisini läks kolmveerand sajandit. 2008. aasta majanduskriis viis samuti langusse maailmamajanduse tervikuna, kuigi siiski palju väiksemas mahus. Seekord olid nii Eesti kui paljude teiste riikide lahenduseks eelarvekärped, kuid sarnaselt Hooveri sammudega osutusid needki edutuks.

Praegune majanduskriis omab potentsiaali saamaks kolmandaks suureks kriisiks. Kui ajaloost õppida, tuleks riikidel nüüdki lasta vastutsüklilise eelarvepoliitika põhimõtete kohaselt eelarve defitsiiti ning läbimõeldult suunatud kulutustega majandust turgutada. Õnneks on Eesti riik seda seni ka teinud. Riik on valmis raha laenama ja defitsiitselt kulutama, toetades nii ettevõtteid kui inimesi.

Kavandatavad toetusmeetmed on suunatud pankrottide ja tööta jäämise vältimiseks. Just niisugused meetmed kaitsevad majandust püsiva kahju eest. Seejuures on riik üheselt lubanud ettevõtetele maksukergendusi ning tööta jäänutele 70 protsendi ulatuses hüvitust – just sellised on sageli ekspertide esimesed soovitused.

Kolmas väga oluline kiiduväärt samm on kohalike omavalitsuste toetamine, millest valitsus hiljuti teada andis. Viimast võiks ilmselt olla suuremas ulatuses, kuid põhimõtte tasandil pole valitsusele midagi ette heita.

Tartu linna senised sammud viitavad lähtumisele riigitasandiga sarnastest tõekspidamistest. Hoolimata kriisi tõttu langevatest tuludest ning kasvavatest kuludest leidis linn näiteks võimaluse toetada lastega peresid, vabastades lasteaialapsed kohatasust.

Tartu on teatud mõttes isegi keerulisemas olukorras kui riik, kuna võimalus kriisiga võitlemiseks laenuraha kaasata on tugevalt piiratum ning linna tulubaas on lisaks kriisi enda mõjudele tugevas sõltuvuses ka riigi tasandil tehtavatest otsustest. See tähendab, et linna võimalused (ja ka kohalike omavalitsuste võimalused üldiselt) kriisiga võitlemiseks otsustavate sammude astumiseks on piiratud, mistõttu on vajalik nii nende võimaluste efektiivne kasutamine kui ka suurendamine.

Tartu on näidanud üles ettenägelikkust, peatades kavandatud lisaeelarve koostamise ning võttes muid meetmeid, et säilitada finantsiline paindlikkus ja suunata raha sinna, kus on sellest kõige enam kasu.

Ees ootavad kuud tulevad keerulised, kuid kriisiga võitlemise senised meetmed on igati julgustavad. Ajalugu näitab, et senine kurss on õige, mistõttu tuleb lihtsalt püsida valitud teel.