Video ⟩ Maaülikooli tehnikainstituudis valmis kaitsemaski prototüüp

Aina levinum teema kogu maailma tabanud tõsise viiruse tõttu on isikukaitsevahendite kättesaadavus, mille parandamiseks on ohjad enda kätte haaranud nii Eesti ettevõtted kui ka meie ühendusepidajad Hiinas. Nii kaua, kuni kirurgilist maski pole saada, leidub veel teisi enesekaitse võimalusi. Eesti maaülikooli tehnikainstituudis Tartus tehti sel nädalal valmis kaitsemask, et veenduda, kas õiged oskused ja töövahendid võimaldavad neid valmistada ning vajaduse korral hakata abivajajatele pakkuma. 

Samuti on oluline mõelda konkreetsest projektist kaugemale. Siin kirjeldatud kaitsemaski projekt on tehnoloogiliselt suhteliselt lihtne. Haridus-ja teadusasutuste intellektuaalset võimekust ja aparatuuri tuleb kasutada ka oluliselt keerukamate ülesannete lahendamiseks.   

Kaitsemaski konstruktsioon on lihtne: plastist 3D-prinditakse inimese pähe kinnituv maski osa, selle külge omakorda kinnitatakse läbipaistev visiir. Kui asetada see näo ette, ei kaitse see küll täielikult viirusega nakatumise eest, aga on ettevaatusabinõu. Näomaski ühed potentsiaalsed kasutajad oleks näiteks teenindajad. Paljud teadus- ja õppeasutused üle maailma on seesugust initsiatiivi näidanud ja sellesisulisest ERRi uudistelõigust said ka EMÜ tehnikainstituudi inimesed inspiratsiooni tegutsemiseks. Õppejõud Tõnu Leemeti eestvedamisel võeti maaülikooli tehnikainstituudis väljakutse vastu, et näha, milline see protsess on. Mõne tunni ja õige tehnoloogiaga on võimalik üks visiir valmis saada.

Tõnu Leemeti eestvedamisel valmistati Eesti maaülikoolis 3D-printeri abil kaitsemask. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

«Esimene versioon ehk prototüüp on oma väikeste vigadega, ergonoomika ja disain tahavad veel arendamist, aga oma töö teeb see juba praegu ära,» kinnitas Tõnu Leemet. Ta lisas, et 3D-plastiprinterid pole tänapäeval kindlasti midagi uut. Arvatavasti laserlõikepinki inimestel kodus pole, aga selline teenus on kerge vaevaga kättesaadav.  

«Kõige kauem, mõned tunnid, võtab aega 3D-printimine. Visiiri osa lõigatakse umbes 1 mm paksusest plastist välja laserlõikepingiga. See töö võtab aega paarkümmend sekundit,» selgitas Leemet.

Praegu pole Eesti maaülikoolil plaanis küll massiliselt kaitsemaske tootma hakata, aga see võimalus on olemas. Leemeti sõnul on 3D-printimise mudeleid internetis sadu, mille järgi prototüüp luua. Enda kaitsemaski tarbeks modelleeriti mudel ise. Ühtlasi pakutakse tehnikahuvilistele tartlastele kodus olemise ajal võimalust osavõtta 3D-modelleerimise online-koolitusest. Huvilistel tuleb kirjutada EMÜ avatud ülikoolile, et ollakse huvitatud 3D-modelleerimise ja -printimise kursusest.

Maaülikoolis loodud kaitsemaski ei saa võrrelda kirurgilise maskiga, küll aga kasutada ettevaatusabinõuna. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees