Huntide küttimine lubatust vähem pole kahjusid juurde toonud

Hundid. Foto: Valeri Štšerbatõh

Veebruaris lõppenud hundijahi hooajal jäi Eestis küttimata 22 hunti lubatud 86st. Kahjustuste vältimiseks andis keskkonnaamet veel kaheksa hundi küttimiseks Harjumaal väljaspool jahihooaega eriloa, mille alusel kütiti üks isend. Vaatamata täitmata jäänud küttimismahule pole piirkonnas seni hundikahjud suurenenud.

Otsene vajadus erilubade väljastamiseks praegu puudub. «Näiteks Leie ja Kolga-Jaani piirkonnas, kus varem on murtud koeri, ei ole märtsis kahjustusi lisandunud. Kui olukord peaks muutuma, saame alati eriloa väljastamist kaaluda,» sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Peamine põhjus, miks 2019/2020. jahiaastaks kehtestatud huntide küttimismaht mitmes maakonnas täitmata jäi, oli lumevaene talv. Lumeta pole võimalik hundi liikumist jälgede järgi tuvastada ning tabamine on seetõttu keeruline. Paljuski seetõttu suudeti märtsis kaheksast eriloast realiseerida vaid üks. Huntide küttimismaht jäi kogu jahihooajal täitmata Harju-, Rapla-, Valga- ja Tartumaal.

Sageli on kiskjakahjustused tingitud sellest, et ei rakendata kaitsemeetmeid. Näiteks üks hiljutine juhtum oli Põlvamaal, kus hunt ründas lambakarja, kuid karjamaa polnud aiaga piiratud. Sellised loomad on kiskjatele ja hulkuvatele koertele lihtne saak. Kaitsemeetmeid polnud rakendatud ka Rakvere lähedal, kus 19. märtsil murdis hunt kodukitse.

Lambakarjal peab olema aed ümber või loomi kaitsma karjakoer. Foto: Lauri Kulpsoo

«Kahjude ennetamiseks tuleks loomaomanikel karjamaad aiaga ümbritseda või loomad ööseks lauta ajada, efektiivse kaitse tagavad ka karjakaitsekoerad. Koertega kaitstud alal on meile lammaste murdmisest teada antud vaid ühel korral,» ütles Rakko.

Hundijahist ja kiskjakahjudest

·       Huntide küttimismahu määrab jahihooajaks keskkonnaamet.

·       Kiskjakahjude vältimise eesmärgil väljastab keskkonnaamet lube küttimiseks väljaspool jahiaega.

·       Kiskjakahjude ennetusmeetmete rakendamiseks saab iga loomaomanik taotleda keskkonnaametilt hüvitist. Keskkonnaamet hüvitab 50 protsenti ennetusmeetmete kuludest kuni 3200 euro ulatuses.