Eriolukorras e-apteeki tabanud ülekoormus sundis hädalist skeemitama
3. aprill 2020, 09:28
Eriolukorras on muutunud igapäevaseks soovituseks puutuda võimalikult vähe kokku teiste inimestega, muu hulgas tähendab see seda, et tark on vältida ka apteegis käimist ja tellida ravimeid koju internetist. Seetõttu on e-apteekide tellimused mitmekordistunud ja kullerid üle koormanud ning tellimuste täitmine nõuab varasemast märksa enam aega.
Samal ajal on kehtestatud lisapiirangud retseptiravimite väljakirjutamisele ning neil, kes on endale juba vajaliku ravimi e-apteegist tellinud, pole võimalik ümber mõelda ega minna tavaapteeki kiiremat abi otsima – tuleb lihtsalt oodata. Sellises olukorras tuleb harjuda oma elu pikemalt ette kavandama ning kasuks tuleb ka pikk meel.
Eriolukorra piirangute pärast sattus probleemide puntrasse Tartu külje all elav Marko Praakli, kes tellis möödunud kolmapäeval oma vanaemale Apotheka e-poest südame- ja veresoonkonna ning vererõhuravimid, mida memm iga päev kasutab. Kui näiteks Tallinnas saab tellija Cargobusi kiirkulleriga ravimid kätte juba nelja tunniga, siis mujal Eestis nii kiireid lahendusi ei pakuta. Siiski pidas Praakli kõige paremaks kasutada Itella Smartposti kulleriteenust, mille abil pidanuks ravimid kohale jõudma hiljemalt kahe päevaga.
Üks retsept korraga
Kui me poleks kõrvalteed kasutades ravimeid varem saanud, oleks tulnud suure tõenäosusega vanaemaga erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.
Ometi veel reede hommikuks ravimeid polnud. Praakli võttis ühendust klienditoega, kust vastati, et nemad ei saa jälgida paki kulgemist ega oska öelda, kus see parasjagu asub. «Öeldi, et aega võib minna kuni seitse päeva,» rääkis Praakli. Sellise ajakuluga ei saanud ta riskida. «Kas inimene peab siis ära surema, kui ravimeid kätte ei saa?» küsis ta.
Järgmiseks uuris Praakli, kas e-tellimuse saab tavaapteeki üle kanda ja sai eitava vastuse – kehtiv kord ei luba e-tellimust tühistada ja teele pandud ravimit tagasi saata.
Seepeale võttis ta uuesti ühendust perearstiga, kes kirjutas välja järgmise retsepti ning saatis Praakli apteeki. Paraku tarvilikke ravimeid ta sealt ikkagi ei saanud. Nimelt oli 19. märtsil sotsiaalminister Tanel Kiige otsusega hakanud kehtima nõue, et eriolukorras võib apteegist korduvretsepti korral väljastada ravimit ainult ühe retsepti alusel ja kuni kaheks kuuks. Käsimüügiravimit saab nüüd apteegist väljastada mitte rohkem kui kaks pakendit ostja kohta. «Apteeker selgitas mulle, et kuna minister on andnud sellised juhised ning mulle on e-apteegist pakk teele pandud, siis lisakogust ei saa ikkagi väljastada,» rääkis Praakli. Apteegis polnud kasu selgitusest, et e-tellimusega ostetud ravimid pole piisavalt kiiresti kohale jõudnud.
Viimase võimalusena pöördus Praakli ühe sugulase poole, kes kasutab juhuslikult samu ravimeid, ja palus, et too laseks oma perearstil kirjutada ravimi tema nimele. Alles selline skeem tõi pikalt oodatud lahenduse. E-apteegi paki sai Praakli kätte laupäeva pärastlõunaks ehk päev pärast seda, mil vanaema ravimivaru lõppes. «Kui me poleks kõrvalteed kasutades ravimeid varem saanud, oleks tulnud suure tõenäosusega vanaemaga erakorralise meditsiini osakonda pöörduda, sest ravimite varu oli arvestatud tal üksnes reedeni,» nentis Praakli.
Läheb aega
Ravimiameti kommunikatsioonijuhi Kristi Sarapi sõnul on kõik olukorrad erinevad. «Me ei tea, kas inimesel olid kõik ravimid otsas ehk kui kriitiliselt hädatarvilik oli neid kohe saada,» märkis ta. «Aga sõltumata sellest, üldjoontes peab apteek pidama korraldusest kinni ja väljastama ravimeid ühe retsepti jagu.»
Apotheka e-apteegi tellimuste hulk on viimastel nädalatel mitu korda kasvanud ning ulatub üle Eesti viiekohalise arvuni. «Ühtäkki tekkis väga suurel osal elanikest samal ajal vajadus apteegist midagi endale või perele muretseda,» kirjeldas Apotheka e-apteegi proviisor Jürgen Jänese praegust olukorda. «See pani ka e-apteegi ja kulleriteenuse osutajad väga suure surve alla.»
Kuigi Apotheka e-apteegi meeskond on varasemast suurem ja töötab hommikust hilisõhtuni, ei ole tavapärased tarneajad tellijatele veel tagatud. Jänese märkis, et Marko Praakli juhtumiga sarnaseid üksikuid liiga pikaks veninud tellimuse täitmisi on ette tulnud, aga need on leidnud kiire lahenduse. Kui tekib probleem, tuleb e-apteegiga võtta ühendust meili või telefoni teel. Erinevalt teistest e-poest tellitud kaupadest ravimite tellimusi tühistada ei saa.
Südameapteegi tegevjuht Risto Laur märkis, et nende e-apteegis on tarned üldiselt täpsed, aga kõik sõltub ravimist. Suurem osa ravimitest jõuab tellijale kätte ühe-kahe päevaga. Mõnele vähem ostetavale ravimile võib tellimise tõttu lisanduda üks-kaks päeva. Sellisel juhul peavad proviisorid tellijaga enne nõu ja lepivad kokku kõige kiiremas kohaletoimetamise viisis.
Praakli pakkus, et praegusel erilisel ajal võiks ehk e-apteekide tööd kiirendada ravimipakkide koostamine ja teelepanek kohalikul tasandil. «Näiteks Apotheka võiks ravimeid komplekteerida ka Tartu laos,» arutles ta.
Keeruline protsess
Ent ka selle ettepaneku ees on uus takistus: probleem peitub ravimite kaugmüügi tegevusloas, mis on ainult ühel Apotheka apteegil Harjumaal. Seadusest tulenevalt võivadki tellimused e-apteegist välja minna üksnes sellest apteegist.
Loa vormistamine mõnele teisele apteegile nõuaks palju aega, sest nõudeid on palju. Viimaste hulgas on näiteks vastava keskkonna olemasolu, nõustamiskanalid ning võimalused tellimusi komplekteerida ja ravimeid saata.
«Kui apteek tahaks valida endale ravimite kättetoimetamiseks kullerteenusena koostööpartnerit, peab internetiapteek olema teinud riskianalüüsi ja kehtestama tingimused, mida tuleb saadetiste kättetoimetajal täita,» selgitas Kristi Sarap. Näiteks ei või internetiapteegist ravimeid toimetada pakiautomaatidesse, mis asuvad õues, sest neis puudub ravimi ohutuse ja kvaliteedi säilimiseks ette antud temperatuur. «Apteek pole tavaline pood, sellest ei saa teha ka tavalist sorteerimis-, komplekteerimis- või väljastuspunkti,» märkis Sarap. «Apteegi üks suur ülesanne on ka nõustamine.»
Sarap lisas, et kohalikul tasandil komplekteerimine ei avaldaks ravimi kättesaadavuse kiirenemisele suurt mõju. «Esmapilgul võib see tunduda kiirem, aga suures plaanis ravimite kättesaadavuse kiirust ei mõjuta,» ütles Sarap. «Ka praegu kogutakse ettevõtjatelt, sealhulgas internetiapteegist, pakid kokku ja viiakse sorteerimiskeskusesse, kust need laiali veetakse.»
Olukord paraneb
Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on sotsiaalministri soovituses nimetatud erandite tegemise võimalus. «Võib ju juhtuda, et ravimid hävisid või kadusid ning sellisel juhul tuleb see registreerida,» selgitas ta.
Suures plaanis peab ta ravimite ostmise piirangut vajalikuks. «Arvan, et see on mõistlik otsus, sest ravimiameti statistika näitas eriolukorra kehtestamisel tõepoolest ravimite väljaostmise kasvu poole võrra,» kinnitas Kalda.
Praakli juhtumi asjus nõustus Jänese, et eriolukorra esimestel nädalatel võisid e-apteegi tarneajad olla tavapärasest ühest-kahest päevast tõesti pikemad, 4–7 tööpäeva. Selleks nädalaks on Apotheka suutnud ravimid kohale toimetada juba 3–5 tööpäeva jooksul.
Nii ongi soovitatav ravimid kulleriga koju tellida varakult, mitte viimasel hetkel. «Kullerite töökoormus on suurenenud ja sellega peab arvestama,» märkis Jänese. «Kullerfirmade kiituseks tuleb öelda, et nad kõik mõistavad inimeste vajadust ravimite järele ning on seadnud e-apteegi tellimused esikohale.»