Tartu- ja Jõgevamaal vähenes uute nakatunute hulk

Kiirtest tehakse sarnaselt gripitestiga nina limaskesta proovist ja see hindab veres tekkinud viirusvastaseid antikehi. Foto: Madis Veskimägi

Eile ja üleeile ei lisandunud testide põhjal Tartu- ja Jõgevamaal ühtki koroonadiagnoosiga inimest, kuid eile hommikul selgus, et Tartus suri kaks juba nakatunut.

Pole aga teada, kas nad olid kohalikud, sest Tartu haiglasse on toodud ka mitmed Võru nakatunud. Neid andmeid ei jaga haigla ega terviseamet, põhjendades seda austusega lahkunute lähedaste suhtes. Ka tuleb arvestada seda, et inimese tegelik elukoht võib rahvastikuregistris märgitust erineda. Seega ei pruugigi registri andmete põhjal väljastatud andmed alati peegeldada õiget maakonda.

Kui võrrelda prognoose ja haigestunuid, on Tartumaa suutnud hoida pigem seda joont, et nakatunute arv on ennustuse alumisel kõveral ehk haigeid on kardetust vähem, ütles Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf.

Koroonastatistika

Viirus Tartumaal

• Tartumaal on 10 000 elaniku kohta nakatunud 2,9 inimest.
• Jõgevamaal 10 000 elaniku kohta nakatunuid üks.
• Kokku oli Eestis 2. aprilli kella 17 seisuga testitud 15725 inimest, neist positiivseid juhtumeid 858.
• Vanim ohver oli 92, kõige noorem 55.

«See ei tähenda, et inimesed ei peaks nüüd kehtestatud reeglitest kinni pidama, vastupidi,» manitses ta. Koroona ohjeldamise meetmete tõhusust saab hinnata alles mõne nädala pärast, siis on näha, kas kogunemiskeelust ning asutuste sulgemisest on kasu olnud, lisas Starkopf.

Koroonasse haigestumise statistiline kõver liigub lähinädalatel kindlasti veel üles, arvas terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov, tema hinnangul on Eestis selle uue tõve levimine praegu suhteliselt alguses.

Praeguse koroonastatistika järgi on keeruline öelda, kas suurem haigestumiste laine on seljatatud või ei, sest andmete kogumise metoodika on mitu korda muutunud. Kriisi alguses testiti kõiki nakkuskahtlusega inimesi, seejärel vaid riskirühmadesse kuuluvaid ning siis perearsti saatekirja alusel. Et lähenemine polnud ühelaadne, annab statistika küll mingi aimduse nakatunute hulgast, ent pole paljuski kõrvutatav.

Pildi lööb veelgi enam sassi see, et andmete kogumine on riigiti erinev, ning sellepärast on veel keerulisem hinnata, kas viiruse leviku tipp on meil tõenäoliselt saavutatud või alles ees.